KISAH 17
17
Kenacau ku Kote Tesalonika
1Paulus ru Silas baipeteros ceknip. Ubai lalu kote Amfipolis ru kote Apolonia. Telas ajeh baruloh bailei nu kote Tesalonika. Ku pajeh mong deg sembahyang mai Yahudi. 2Begei de bigubeh ya Paulus, kek kiet nu deg sembahyang ru kibebincang ru sengoi ku pajeh mengenai Alkitab. Kek kibeh begei ajeh ku nik arik Sabat beturot-turot. 3Kek kipeterang Alkitab ru kipebukti tentang hal adeh: Peselamat de bijanji ya Jenang hodloh Kitanggong seniksa ru Kikos ju Idanan. Paulus kiurok, “Yesus de ngpasal nu engkek ajehloh Peselamat de bijanji ya Jenang.” 4Memerip urag ju engkap enai ajeh naipecaya lalu naijoi ha Paulus ru Silas. Jeoi mai Yunani de naisengoh ru naihormat ha Jenang, ru memerip urag kerdor de bepangkat juga naipecaya lalu naijoi ha ubai.
5Tapi mai Yahudi naicemburu, jadi naikumpol mai de jehat ju tempat kengnem ru naibeh kumpulan perusoh. Naibeh kenacau ku seluroh kote ru naiserbu deg Yason naiha-kek Paulus ru Silas. Naiha-en ubai nu ngar mai jengoi. 6Tapi bile pek naibakek Paulus ru Silas, naisaher Yason ru memerip urag sengoi de pecaya nu Yesus nu ngar penguasa-penguasa kote ajeh. Naiurok ru ihad kuat, “Dikdij sengoi adeh ya naibeh kenacau ku jap-jap tempat. Hunen ya nailei nu kote hik 7ru Yason kisamut enai ku imadeg. Dikdij liknai pek naijoi perintah raja kerajaan Rom kerana naiurok mong raja kilek imuh Yesus.” 8Engrok enai ajeh kibeh mai jengoi ru penguasa-penguasa ku kote ajeh ihad naiberiknos. 9Lalu penguasa-penguasa ajeh naior Yason ru pengikot Yesus de kilek naibayar duet jenamin. Telas ajeh enai pen biterlas.
Sengoi ku Kote Berea Naicerngai ha Gah Bor
10Ku ikelem ajeh, sesedara seiman ku kote Tesalonika deras naingeng Paulus ru Silas nu kote Berea. Telas ya bailei nu majeh, baiet nu deg sembahyang mai Yahudi. 11Peniker sengoi ku pajeh lebeh tebuka daripade peniker sengoi ku kote Tesalonika. Enai ihad gemar naicerngai neajar Paulus. Jap-jap arik naibelajar Alkitab ru naiha-panei neajar Paulus ajeh betolka tok. 12Kerana ajehloh, jeoi ju engkap enai naipecaya nu Yesus. Enai ajeh temasok memerip urag kerdor Yunani de bepangkat ru jeoi keral Yunani. 13Bile mai Yahudi ku kote Tesalonika naicerngai Paulus kiperlei engrok Jenang ku kote Berea, enai pen naihol nu Berea ru mula naihasot mai jengoi supaye naimerusoh. 14Ku sarik jijeh juga, sesedara seiman naingeng Paulus nu pantei tapi Silas ru Timotius lekat baigei ku kote Berea. 15Telas naien Paulus lei nu kote Atena, enai ajeh nailos nij nu kote Berea. Naien bengsat ju Paulus de kior Silas ru Timotius baidalag deras.
Paulus Kipasal tentang Yesus ku Kote Atena
16Sementare Paulus kipoj Silas ru Timotius ku kote Atena, isengik ihad sedeh kineng ha kote ajeh tebeg ya behala. 17Kerana ajeh, kek kimuj nu deg sembahyang ru kibebincang ru mai Yahudi ru mai pek Yahudi de naisengoh ru naihormat ha Jenang. Juga, jap arik Paulus kibebincang ru bok-bok taleh de mong ku tempat kengnem. 18Memerip urag ahli piker#17:18 Ahli piker: Adeh kirujok nu sengoi-sengoi de gemar naibepiker ru betukar pendapat tentang kebenaran ru tujuan sinui. de naijoi neajar Epikuros ru Stoa naibelawan bual ru Paulus. Memerip urag ju engkap enai ajeh naiurok, “Sengoi adeh kibual jeoi tapi pek mahentok de kipanei!”
Mai kilek naiurok, “Mungken kibelwal tentang dewe bangse aseg.” Naiurok begei ajeh kerana Paulus kiperlei Gah Bor tentang Yesus ru Ikisnos ju danan. 19Lalu naien Paulus nu sidang penguasa-penguasa kote. Sidang ajeh naicereg Areopagus. Ku pajeh naiurok, “Jiha-cerngai ha neajar pai de haperlei ajeh. 20Memerip hal de haperlei ajeh ganjel ku entag jik. Kerana ajeh, jiha-panei imaksod.” 21(Enai urok begei ajeh kerana dikdij sengoi kote Atena ru mai aseg de naigei ku pajeh ihad gemar naiguna dikdij mase enai untok naicerngai ru naibincang tentang neajar-neajar pai.)
22Lalu Paulus kijinjeg ku ngar sidang Areopagus ajeh ru kiurok, “Sengoi-sengoi kote Atena! Engkek ihad rajet engkesembah ha dewe-dewe engkek kateh dikdij hal. 23Mase ngcekcip ku kateh kote engkek, eng ngneng tempat-tempat sembahyang engkek, ru ngbakek nanek tempat ennog pesembahan de beceknot, ‘Nu Dewe De Pek Bikenal.’ Jadi, hunen ngha-pasal nu engkek tentang dewe de engkesembah tapi pek engkekenal. 24Jenang de Kicipte dunia adeh ru dikdij iisi, Ilei ajehloh Pemerintah langit ru bumi. Kek pek Kigei ku kateh deg-deg behala de bibeh ya manusia. 25Kek juga pek Kiperlu tenulog ju manusia kerana Kekloh de engog sinui, lehem, ru dikdij de biperlu ya manusia. 26Ju numom sengoi, Jenang Kibeh dikdij bangse de naigei ku seluroh bumi. Kek juga Kipetetap tempat ginei enai ru merip iluniu de buleh naisui. 27Jenang Kibeh begei ajeh supaye naikek ha Kek ru harap-harap naibakek Kek. Jenang Kihod hik hikek ha Kek hamapen Kek ajeh pek nyak ju hik memaseg. 28Begei mong de biurok, ‘Kekloh de Kibeh hik hisui, hicip diteh-madeh, ru mong ku dunia adeh.’ Begei juga de biurok ya memerip urag penyaer liengkek sendiri,
‘Dikdij hik adeh Ikenon-cenok.’
29Kerana hik adeh kenon-cenok Jenang, hik pek buleh hianggap Jenang ajeh begei ha patong de bibeh ya penanei manusia de bibeh ju mas, perak, ataopen batu. 30Entem, Jenang Kiampon hik hamapen pek hipanei tapi hunen Kek Kior dikdij sengoi ku dunia naibetobat. 31Kerana, Kek ya Kipetetap nanek arik Kaha-hukom adel seluroh dunia adeh. Nehukom ajeh doh bibeh ya Numom de ya Kipileh. Jenang ya Kiberkos Kek ju Idanan supaye dikdij mai naipanei tentang hal ajeh!”
32Bile sengoi ku sidang Areopagus ajeh naicerngai Paulus kiurok tentang hal kisnos ju danan, memerip urag ju engkap enai naiperli ha kek. Tapi mai kilek naiurok, “Jiha-cerngai nij habelwal tentang hal adeh.” 33Lalu Paulus kidek ju sidang ajeh. 34Memerip urag naijoi Paulus ru naipecaya nu Yesus. Ku engkap enai ajeh mong Dionisius anggote sidang Areopagus ajeh, numom kerdor imuh Damaris, ru memerip urag sengoi kilek.
Currently Selected:
KISAH 17: AEH
Highlight
Share
Copy

Want to have your highlights saved across all your devices? Sign up or sign in
© 2023, Wycliffe Bible Translators, Inc. All rights reserved.
© 2023, Bible Society of Malaysia. All rights reserved.