Base bembamba, bahamba naye, bamyisa endlini yomphristi omkhulu. UPhethro walandela ekude. Sebewubasile umlilo phakathi negceke, bahlala phansi ndawonye; uPhethro wahlala nabo. Intombazana ethile, eyisisebenzi, imbona ehlezi otha umlilo, yamgqolozela, yayisithi: “Impela nalo ubenaye.”
Kepha waphika, wathi: “Sifazane, angimazi.”
Emva kwesikhashana omunye wambona, wathi: “Nawe ungomunye wabo.”
Kepha uPhethro, wathi: “Muntundini, angisiye.”
Sekwedlule isikhathi esingaba yihora, omunye umuntu othile wagcizelela, wathi: “Impela lo ubenaye, ngokuba futhi ungowaseGalile.”
Kepha uPhethro wathi: “Muntundini, angazi ukuthi ukhuluma ngani.”
Masinyane esakhuluma, lakhala iqhude. INkosi yayisiphenduka, yambheka uPhethro. UPhethro walikhumbula izwi leNkosi, njengokuba yayithe kuye: “Iqhude lingakakhali namuhla, uzakungiphika kathathu.”
Waphumela phandle, wakhala kalusizi.
Amadoda ayembambile uJesu, ambhinqa emshaya. Ammboza ubuso, ambuza athi: “Phrofetha ukuthi ngubani okushayileyo na?”
Basho nokunye okuningi, bemhlambalaza.
Kuthe sekusile, kwaqoqana umkhandlu wamalunga abantu, abaphristi abakhulu, nezazimthetho, bamyisa esigcawini somkhandlu wabo omkhulu, bathi: “Uma unguKhristu, sitshele.”
Wathi kubo: “Uma nginitshela, anisoze nakholwa; noma nginibuza, anisoze naphendula. Kepha kusukela manje iNdodana yomuntu izakuhlala ngakwesokunene samandla kaNkulunkulu.”
Base bembuza bonke, bethi: “Kanti uyiNdodana kaNkulunkulu yini na?”
Wathi kubo: “Kusho nina ukuthi ngiyiyo.”
Bathi: “Pho sisadinga buphi ubufakazi na? Ngokuba sesizizwele thina uqobo ezisholo yena ngowakhe umlomo.”