LUKAS 9

9
Yesusen otsi nisanggowen mon enepfag ane
(Mat 10:5-15; Mrk 6:7-13)
1Yesusen otsi nisanggowen wol enepfareg, ”Hiren setan ap unundama siyag angge werehon wili feseruk lit ap ouk unubam werehon oho hihir eneptuk lamuhup,” ulug inineyap enepfag. 2Inineyap enepfareg mon eneptuk lit, ”Allah ap obog toho Hinikni aruhuwon fahet hiyag isaruk lit ouk warukon eke hihir eneptuk lamuhup,” ibag. 3#Luk 10:4-11”Hit laruk lit wanggun men sum men naruk angge men uang men sum henebemon piren men mun angge man angge wa fug angge henebe eneg lahup. 4Ap ekeyen pali wat heneptuk halug o ino welamuhupteg o ekema luk oho lit halug welamuhup ambeg inowen wilip amuhup. 5#Kis 13:51Ap eke hit fahet ninirim uruk halug o pumbuk ariyen wilip amuk oho lit kinang hunuyugmu werehon it wenggel haruk lamuhup ulug ho roho pila feselug laruk lamuhup,” ulug Yesusen otsi hiyag isibareg mon enepfag.
6Mon enepfagma libareg o pumbuk walinggoho wene fanowon hiyag isil laruk lit ap ouk warukon hihir eneptuk latfag.
Herodes Yesus fahet indi su atfag ane
(Mat 14:1-12; Mrk 6:14-29)
7 # Mat 16:14; Mrk 8:28; Luk 9:19 Herodes ap suwon Galilea kinang seneg latfahon inowen Yesus otsi menen turuk latfag ane ari fahet ap winonen te, ”Yohanes Herodesen ware feserisiyon ino oluk atisi,” ulug urukmu hol isibareg Herodes ino indi su atfag. 8Ap winonen Yesus fahet enele uruk lit, ”Elia indam welatfahon nin inam atisi,” urukmu ap winonen, ”Wene tam hiyag isaruk latfahon arimano misig oluk atisireg turuk ano,” uruk latfag. 9Uruk latfagma Herodesen, ”Yohanes ino anden anggolop kong toho ware feserikik angge famen ap ari fano ane anggolo turuk urukon ari sa fahet uruk?” ibareg ap ari nilen yet hele pibag.
Ap lima ribu suburu og isibag ane
(Mat 14:13-21; Mrk 6:30-44; Yoh 6:1-14)
10Yesus otsi nisanggowen itano suhuloho Onowe ambeg watfareg yabuk ari-ari turukuk ulug hiyag itfagma Yesusen nenemumu lulteg tot welamuhuk ulug o pumbuk misig unuk Betsaida ino it eneg hondog eneplug libag. 11Laruk urukon ap anggolowen hol hibareg onombolim libareg palu arik libagma Yesusen fano wahasa pibareg Allah ap obog Inikni aruhu ulug hiyag isaruk lit ap ouk warukon unundaman fanowap nenepmisi pibahon eke fanowap eneptuk latfag.
12Mo ubuk ik ohoma Yesus otsi At iraham libareg enele uruk lit, ”Nit tuma farema welahereg ap anggolo aruma o walinggoho lalusareg nohoruk ambeg men suburu men yami rulusan hiyag isimin,” ibag.
13Ibagma Yesusen, ”Hiren suburu og isalihip,” ibagma, ”Niren foroho laheyon suburu roti fuwaben, ikan piren ariya wirim am fug tehen suburu anggolo onggo palik lalug eneg te ap anggolo aruma wirim am teg,” ibag. 14Ap welatfahon arimano teng-teng angge 5.000 welatfag.
Yesus otsiyen ari ibagma Yesusen it unubam, ”Ap aruma teng piren heheg palu amusareg hur amusan hiyag esemek,” ibag.
15Ibagma otsiyen ap arimano fam teng piren heheg hur amiyek ibagma hur atfag. 16Hur atfagma Yesusen roti fuwaben men ikan piren men wibareg seneg lit poholma lahap haruk lit sembahyang ibareg otsi fam fibir enebiyek ulug kut-kut ininggikmu imbibag. 17Og isibareg nibagma it obog toho enehum atfag. Enehum atfagma alindik atfahon sum nisanggowen yuharoho imbibag.
Petrusen Yesus fahet Mesias ulug fag toho ibag ane
(Mat 16:13-20; Mrk 8:27-30)
18Misihim sambil Yesus amu sembahyang urukmu otsi ambeg watfagma hinog og isaruk lit, ”Ap anggolo aruman An fahet sa peruk?” ibag.
19 # Mat 14:1-2; Mrk 6:14-15; Luk 9:7-8 Ari ibagma iren hebeloho hiyag utuk lit, ”Ap winonen te Yohanes ap ikma pilap eneptuk latisiyon ino ano, winonen te Elia ano, winonen ap indam wene hiyag isaruk latfahon war atfahon misig oluk atisireg uruk ano,” ulug hiyag utuk latfag.
20 # Yoh 6:68-69 Hiyag utuk latfagma Yesusen, ”Hiren te An fahet sa peruk lahep?” ulug umung isibagma Petrusen, ”Hat Mesias Allahn mon haptisiyon ino welahen,” ibagma 21Yesusen otsi fam ele ine roho komo eneptuk lit, ”At Mesias Allahn monde ferisiyon ino wereg ulug ap hiyag isa fug,” ibag.
Aben nuwabuhup ulug Yesusen otsi hiyag isibag ane
(Mat 16:21-28; Mrk 8:31–9:1)
22Yesusen otsi hiyag isaruk lit, ”At ap kinangmon atfahon ino aben ubam siyag ane anggolo tuhupmu Yahudi inap onowesi men Musa wene onoluk inap men imam onowesi menen At ninirim uruk lit ware fesuhupmu hup pirenam wareg welaruhureg inggik hinahaneg angge Allahn olukap tuhu,” ibag.
23 # Mat 10:38; Luk 14:27 Ibareg it obog toho hiyag isaruk lit, ”Ap An nombolim larukon inowen inggareg apmayap taruk lit likiya hupmu teltuk ahen ha rulug An nombolim laruk laruhu. 24#Mat 10:39; Luk 17:33; Yoh 12:25An noluk welaruhuk peruk lit werehon ino oluk welaruhu fug. An nunuk fahet ware fesuhubon ino mondabi oluk welaruhu. 25Ap eke pohol men kinang men mun angge man angge ngi aruhu angge famen inggarehen siyahap tahureg war aruhumu nangginoho fano welaruhu? 26Ap sa An men nawene men fahet inggali haruk halug At ap atik ibahon ino Ikni men otsi malaikat menen ineyap turukmu umbagpag toho waruhu sambil ap ino fahet inggali hahu,” ibag. 27”Hit ap aruma welahebon ekeyen Allah ap obog toho Inikni arik oho waharukmu kim hahupteg eneg war amuhup. Ari we tem toho hiyag hisaruk lahi,” ibag.
Yesus anggelem atfag ane
(Mat 17:1-8; Mrk 9:2-8)
28 # 2Ptr 1:17-18 Wene ari hiyag isibareg hup likinenam atfagma Yesusen punumu sembahyang ul ulug otsi Petrus men Yohanes men Yakobus men hondog eneplug lahibag. 29Sembahyang urukmu Yesus orohole nin atfagma asum umbagpag turuk lit yanggo ribag. 30Weregman ap piren iraham unduhuk lit At men enele uruk latfag. 31Enele uruk latfahon itano Musa men Elia men enebe umbagpag toho inam atfareg o Yerusalem lahunmu hubam ari-ari tuhup ulug hiyag utuk latfag. 32It enele urukmu Petrus men ori men nohoruk latfareg in atuk lit yet harukmen Yesus anggelem atfagma ap piren iraham unduhukmu yer isibag. 33Yer isibagma it piren lul ulug turukmen Petrusen Yesus hiyag utuk lit, ”Nowe, o tuma fanoma nenehiyeg toho welahereg tomi hinahan wibul, Hat fahet misig, Musa fahet misig, Elia fahet misig wit husul,” ibag. O wit husul ibag ane ari Petrus indimu sohu roho wereg lit apelehen ibag.
34At ele urukmu itano hina watfareg hililip enepfagma it enekol hibag. 35#Yes 42:1; Mat 3:17, 12:18; Mrk 1:11; Luk 3:22Enekol hibagma ele hina apmaneyen uruk lit, ”An namloho mumal tarikikon tu, At ele holtuk lamuhup,” ibag.
36Ele ari urukmu itano Yesus amu unduhuk latfag. Yesus otsiyen hibag ane ari fahet ap winon hiyag isa fug angge we sohuwon atfag.
Malik nenek turukon Yesusen hihitfag ane
(Mat 17:14-21; Mrk 9:14-29)
37Nohibareg likiyamon punumuwen wamburukmen ap anggolo luhaloho Yesus olohotma watfag. 38Luhal arik watfahon arimano misihen Yesus fam, ”Nowe, an namloho misig enehon pen hamihinen Hat hubam heng haptuk lahi,” ibag. 39”Setan siyag angge ino malik undama kulug watukmu ele hum toho uruk lit malik ebe miyaloho hik-hak isarukmu elemahuwe salno-salno wamburuk. Siyag angge inowen ele yong turuk lit malik ino famen wilip am fug angge wereg. 40Hat hotsiyen yanggaloho wilibiyek ihimu yanggaluk fug teg lahasa,” ari ulug ikniyen Yesus hiyag itfag.
41Hiyag itfagma Yesusen, ”Hit aruma welahebon Allah ubam wenggel ha fug angge hinindi sohu roho weregman eneg An nindi imbik wamburuk lit hup noenam hit men welaruhuk? Malik ari folo walug maniyek,” ibag.
42Ibagma malik ino Yesus horogma walug watfagma siyag angge inowen malik ino miyaloho kinangma hik isibagma Yesusen setan ino ele ine roho pet turuk lit malik ino fanowap tibareg ikni og itfag. 43Og itfagma Allah inggik ine reg lit fanowap tehek ulug enekol hibag.
Yesusen nuwabuhup ulug otsi hiyag isibag ane
(Mat 17:22-23; Mrk 9:30-32)
Yesusen tibag ane fahet enekol haruk lit weregma Yesusen otsi unubam ele uruk lit, 44”Anden hiyag hisaminon aru hinisanggo fano roho holeg lamek: At ap atfahon ino ap kinangmon ininggikmu aruhu,” ibag. 45Yesusen hiyag isibag ane fahet otsi inindi seleg atfag fugmu sohu roho welatfag. Nungge hiyag nisamin ulug ehek ulug enekolen kapal hibag fug.
Sa suwon welaruhu ulug otsiyen sahaltuk latfag ane
(Mat 18:1-5; Mrk 9:33-37)
46 # Luk 22:24 Welatfagma Yesus otsi it-it enele uruk lit, ”Nit welaheyon aruma hat suwon ano, an suwon ano,” ulug enele sahaltuk latfag. 47Iren peruk latfag ane Yesusen oluk atfagma malik toron eke wak libareg iraham unduhuk fik watfareg ele uruk lit, 48#Mat 10:40; Mrk 9:37; Luk 10:16; Yoh 13:20”Ap san malik toron tu hahon An nunuk fam ibam hondoko kilaptuk halug at inowen An ibam hondoko kilap naptuk. Ap san an ibam hondoko kilap naptuk halug An Nikni mon naptisiyon ino oho ibam hondoko kilaptuk. Hit sehelimu an toron welahi perukon ino eneg ori palimu wereg,” ulug hiyag isibag.
At seli roho wereg elehon ino nit fil wereg ibag ane
(Mrk 9:38-40)
49Welatfagma Yesus ot Yohanes inowen, ”Nowe, ap misig Hat hunuk uruk lit ap unundama siyag angge werehon yanggaloho wiliptukmu yet harukukteg hat nit men ambiyeg laruk lahe fug angge re imbisin ulug pet turukuk,” ulug Yesus hiyag itfag.
50Hiyag itfagma Yesusen hebeloho hiyag isaruk lit, ”Ap eke nit men seli roho wereg elehon ino nit fil werehen imbisin ulug pet tuk fug,” ibag.
Samaria inaben Yesus ninirim ibag ane
51Allahn Yesus An men welamuhuk ulug lisoho wahuk pibag sambil ino horog atfagma Yesus wenggel hibareg Yerusalem lamin ulug libag. 52Yerusalem lamin ulug libareg otsi eke fam, ”Hit tam lalihip,” ulug mon enepfag. Mon enepfagma libareg Samaria inap inibam o pumbuk misig libag. Libareg Yesus men waharukon noholusa ambeg o hiyag nesemek ulug heng enepfag. 53Heng enepfagma it Samaria inaben, ”Yesus At Yerusalem lahu ahun nit ninirim,” ibag. 54#2Raj 1:9-16Ari ibag ane Yesus otsi piren Yakobus men Yohanes menen hol hibareg Yesus fam, ”Nonowe, ap aruma indoken namisiyen indok poholman pilabik wamulen pilabiyek in,” ibag.
55Ari ibahon fahet Yesusen siyag pibareg per enepfag. 56Per enepfareg Yesus men otsi men o winama libag.
Ap Yesus men noruk lamuhuk ulug watfahon Yesusen hiyag isibag ane
(Mat 8:19-22)
57Yesus otsi men kema larukmen ap misig Yesus ambeg watfareg, ”Nowe, Hat kema-kema lahun ambeg an oho ambiyeg laruk lamuhuk,” ulug Yesus fam ibag.
58Ari ibagma Yesusen, ”Olomene nohoruk ambeg ei helep elma wereg. Nin ari hag toho suwe nohoruk ambeg ei e fam wirig. At ap kinangmon atik ibahon ino yug toho nohoruk ambeg mondabi eleg,” ulug ap ino fam ibag.
59Ap ino fam ari ibareg Yesusen ap winon eke fam te, ”An men ambiyeg lul,” ibag.
Ibagma ap inowen Yesus fam heng uruk lit, ”Nowe, an nikni war arik oho turuken lamin. War atmisimu yale feselug hambeg suhuloho waruhuk,” ibag.
60Ibagma Yesusen hebeloho ap ino fam ele uruk lit, ”Ap war atukon ari ap atam war atuson arimanowen yale fusukag. Anden hat hubam Allah ap obog toho Inikni aruhuwon fahet lahunteg hiyag isaruk laruhun ulug hiyag hutuk lahi,” ibag.
61 # 1Raj 19:20 Ari ibagma ap winon eke watfareg Yesus umung haruk lit, ”Nowe, an oho Hat men laruk laruhuken an nibam suhuloho laminteg nori an men werehon nori ulug hi enebuhukteg hambeg waruhukmu eneg Hat men laruk lamuhuk,” ibag.
62Ari ibagma Yesusen ap ino fam ele uruk lit, ”Ap ekeyen yabuk wituk lit wen ele fano hale femin peruk angge famen ambol fil hebeloho yet haruk halug wen ele siyag aruhu. Ari famen ap ari Allah weregma kuhu fug,” ibag.

Արդեն Ընտրված.

LUKAS 9: YLI

Ընդգծել

Կիսվել

Պատճենել

None

Ցանկանու՞մ եք պահպանել ձեր նշումները ձեր բոլոր սարքերում: Գրանցվեք կամ մուտք գործեք