MATIUS 5

5
Ndobo bem-nen aid wene yid wene
5:1-2 (Pasal 5-7)
1Yesus-nen-e ap mondok kwarat iri na eneyaruk yarig-e, ndobo amun pem lagarik, iri me-nen koreyak worasoma-ge, at owosirak na-ge at eram ndok wiril lobok yiga-o. 2Nde, lobok yogola-ge, Yesus-nen wene mul ondosolat-nen wene yu yij-o:
Ndemeret enalen kudtak wene
5:3-12
(Lk 6:20-23)
3”Mbal Pem Nagawan imbiri bem inndi tebeluk worali nab-e,
Mbal Pem Nagawan-nen tenagaidnak wi iri winde-nen yili me, enalen kali-o.
4Nde, inndi puru pera worali nab-e Mbal Pem Nagawan-nen it inndi yangunuwa me, enalen kali-o.
5Nde, inndi yanggonak worali nab-e Mbal Pem Nagawan-nen urul yak indidnak irit wanuwa me, enalen kali-o.
6Nde, lud tak nak kwarurak ukwe kwarat kali nab-e Mbal Pem Nagawan-nen inndi teyok tak unpuwa me, enalen kali-o.
7Nde, nin nap unpud kali nab-e Mbal Pem Nagawan-nen it unpud kujwa me, enalen kali-o.
8Nde, inndi marak kopkap lak worali nab-e it-nen Mbal Pem Nagawan kujwa me, enalen kali-o.
9Nde, lambuk tak unpugwi wene ndamili nab-e Mbal Pem Nagawan-nen it inmin-e ’An nilirag-o’ luk yuwa me, enalen kali-o.
10Nde, lud tag-et kwarogola-t nde, lel mberel inpili nab-e Mbal Pem Nagawan-nen tenagaidnak wi iri winde-nen yili me, enalen kali-o.
11An nebem ala ap-nen insili rak konpogolat, lel mberel konpogolat, enesiget wene bem konpok pogola-ge, kir-e kenalen ker-o. 12Kit woragit lak ma-nen nanduk Mbal Pem Nagawan ene lomboksa yugwi nap na iri nggal-et lel mberel inpikma me, aid arem-nen kit wok kundurak onggo nggulok worasu me, kenalen pen-et woragolat, kijik kijak wolmer-o.”
”Kir-e nggweyak ma mayu min ki nap ennggendumu eyaya min-nen yili-o” luk yak indid wene
5:13-16
(Mk 9:50; Lk 14:34-35)
13”Kir-e nggweyak ma yu me mayu-nen yili-o. Nde, mayu iri nde undu lak ala-ge, no bem-nen undu worak tak puwa kali-o? Ebe lak mende yidnak me, mbo puwama, ap inijok-nen lul lul wuruwa-o.
14Kir-e ki nap ennggendumu yaya nen yili-o. Ndobo bem wiridnak o siri iri-ge kurak momtag-e meya-o. 15Ap-nen-e tal paga togolwak tud tak arem pugwi bug-o. Are, o ma iri me woraidnak nap oboksa yaya bem wolmakluk, tal pugwi ondolma iri me-t pugwi-o. 16Nde, iri nggal-et kit-nen konak nak kwaridnak na karuk yuwarig-e, it-nen-e Kineid aid arem woraso iri erembel wanuwakluk, kit keneyaya-ge ap ennggendumu yaya yuwag-o.”
Yesus-nen yosolar-e: ”An-e imiri mbarak pidnak wene ndak tak peyekluk-nen lobok yukmu-o” yid wene
5:17-20
17”Nde, kit kenarem-nen yebet kagolar-e, ’At yu lobok yij-e imiri mbarak pidnak wene min Mbal Pem Nagawan ene lomboksa yugwi nap-nen yidnak wene min lak tak peyekluk-nen lobok yij-o’ luk peragub-o. Nde, an-e iri lak tak peyekluk-nen lobok yigi-ge lag-o. Are, wene na ndak tak peyekluk-net lobok yigi-o. 18An-e ndemeret yak kundusu-o: Mbal min nggweyak min lak yigit lak ma-ge, imiri mbarak pidnak wene arem mbarid-nak hurup marik komosa min titik mariget ter-o luk min-e iri arem mbarid-nak wene mondok pidsa ndak tak pigit lak ma-ge mondok lag-e ma bug-o. 19Iri bem-e, ta-nen nde imiri mbarak pidnak wene enggendumu-nen wene marik komosa iri na kuruk turuk, kuruk tugwi iri na nin nap na mul unduwa nap iri-ge Mbal Pem Nagawan-nen tenagaidnak wi iri me-ge iri yidnak nab-e unu lak, teberak irit wolma-o. Alat nde, ta-nen nde imiri mbarak pidnak wene-nen yidnak yidnak nak kwarosolat, nde, iri kwarugwi-ge nin nap na mul unduwa nap iri-ge Mbal Pem Nagawan-nen tenagaidnak wi iri me-ge ap kek tak irit wolma-o. 20Nde, an-nen yak kendeyeg-o: Engga enaru nap min Parisi nap min-nen lud tak nak kwarugwi-t nde, kit-nen-e it-nen kwarugwi na mondok ombol nggwe terak minik nggal lud tak nak kwarigit lak yugupndig-e, Mbal Pem Nagawan-nen tenagaidnak wi-ge nggugup pug-o.
”Kinsilepma yurak pug-o” luk mirik inpid wene
5:21-26
21Nde, nit nineid nonmborak yak ondogolar-e: ’Ab-e wururak pug-o. Nde, ap wuruwa nab-e eyanggo wat makluk wene ebem mbarurag-o’ luk yugwi wene-ge kir-e kulugwi nar-o. 22Alat nde, an-nen yak kondosolar-e: Ta-nen nde at anggam imin isilepma yuwa nap iri na ebem-e wene mbarurag-o. Nde, ta-nen nde mondok meya wene at anggam yak tuwa nap iri na ebem-e wene mbarugwi nap yok nggok na-nen ebem wene mbarurag-o. Nde, ta-nen nde at anggam yak tosolar-e: ’Wid num kum tak yu-ge wa-e’ luk yak tuwa nap iri na-ge kan mare wulok tenak woraso sa iri na me pil ngguwa-o. 23Iri bem-e, kat-nen nde Mbal Pem Nagawan amanggim purak mende iri posolar-e, wam wosa kan pugwi sa iri me peyekluk yosoma, kat-nen kanggam indi puru rak pidnak iri na yebet karug-e, 24purak mende iri-ge wam wosa kan pugwi sa eralu iri me keya buruk, ereya na-net kanggam na eram wene teyok tak pil mbutluk-nen tuguruk lobok yosolar-e, purak mende iri-ge Mbal Pem Nagawan amanggim purag-o.
25Ap mbi-nen-e kit meya yidnak pem wene mbarugwi nap endam kinpil mbereyekluk yosola-ge, tundumu mborogolat-net kir-e ndaget nak awo ma-net konak wene yak turuk imin lambuk yurag-o. Iri yigit lak yugupmu-ge, at-nen-e wene mbaroso nap eram keya konposola, wene mbaroso nap-nen-e san ombo inggem kunpuwama, o kubu me kinpil nggugu-o. 26An-nen yak kendeyeg-o: O kubu me kunpuwarig-e, namat iri na mondok oboksa uwi yakit lak ma-ge wirik kunpuwa bug-o.
”Mbabi yurak pug-o” luk mirik inpid wene
5:27-30
27Nde, ’Ap onkwe yeburak pug-o’ luk yidnak wene iri-ge kir-e kulugwi nar-o. 28Alat nde, an-nen yak kendeyeg-o: Ap-nen-e kwe mbi yik karuk, indi-net kwe na ukwe eberasola-ge, at indi-nen kwe na yebusu-o. 29Nde, kerengen kigit nggwe iri-nen ndowaga meya rak kobosola-ge, kerengen na kela mbo bi-o. Kat kebe ebis-et kan mare arem mbo kubuwa naru, kat kerengen misiget iri lak tak purak perak nde ob-o. 30Nde, kinggi kigit nggwe-nen ndowaga meya rak kobosola-ge, mbara mbo bi-o. Kat kebe ebis-et kan mare arem mbo kubuwa naru, kat kinggi misiget iri lak tak purak perak nde ob-o.
”Ap-nen ogwe keya burak pug-o” luk mirik inpid wene
5:31-32
(Mt 19:9; Mk 10:11-12; Lk 16:18)
31Nde, nanduk-nen na yogolar-e: ’Ap-nen ogwe keya peyeklug-e, ”Keya kibigi-o” luk engga mbara wok tuwag-o’ luk yidnak worasu-t nde, 32an-nen yak kendeyeg-o: At ogwe na-ge nin nap-nen yebigit lag-et nde, ap-nen at ogwe iri na keya bosola-ge, kwe iri na-nen nin nap wanuwama-ge, un iri na-nen ogwe na mbabi kwaroso rak pusu-o. Nde, kwe keya bidnak iri na wanuwa nab-e mbabi-t yusu-o.
”Owak mbarurak pug-o” luk mirik inpid wene
5:33-37
33Nde, nit nonmborak yak ondosolar-e: ’Irit timin-o luk owak mbarid-nak na-ge kwarigit lak yurak pug-o. Are, Nagawan Indo imbiri bem ”Irit kwarimin-o” luk owak mbaridnak iri na ndak ndag-et kwarurag-o’ luk yidnak wene iri-ge kit-nen kulugwi nar-o. 34Alat nde, an-nen yak kendeyeg-o: Kit-nen owak mbarurak pug-o. Owak mbarogolar-e, aid arem-e Mbal Pem Nagawan koreyak woraso sa-nen yusu me, aid arem unu luk owak mbarurak pug-o. 35Nde, nggweyak yu-ge Mbal Pem Nagawan ijok ondoro-nen yusu me, nggweyak yu unu luk owak mbarurak pug-o. Nde, Yerusalem iri-ge Nagawan nggulok uwi siri-nen yusu me, Yerusalem unu luk owak mbarurak pug-o. 36Kat kanggulsu misiger-o luk tet loro rak purak na, miri rak purak na, kamawi-ge lak me, kat kanggulwak unu luk owak mbarurak pug-o. 37’Ye’ yogolar-e, ’Ye’ yurag-o. Nde, ’Lag-o’ yogolar-e, ’Lag-o’ nak yurag-o. Nde, wene nin tak nan tak yili iri-ge Sere eram-nen lobok yidnak wene yili-o.
”Onggo onggo kwarurak pug-o” luk mirik inpid wene
5:38-42
(Lk 6:29-30)
38Nde, ’Enlengen kilidnak ala-ge, ondolma enlengen kulurag-o. Nde, eneyak ndamiridnak ala-ge, ondolma eneyag-et ndamururag-o’ luk yugwi iri-ge kir-e kulugwi nar-o. 39Alat nde, an-nen yak kendeyeg-o: Kit meya rak konpogola-ge, kit-nen na onggo it meya rak unpurak pug-o. Are, ap misik-nen nde kerabengan kigit nggwe nde lel kasola-ge, kar-e kerabengen ponok nggwe na min-et nuk kudtag-o. 40Ap misik-nen-e kat kabare sum waneyekluk kebem wene mbarosola-ge, kat-nen-e lambuksa amberam sum min-et wok ti-o. 41Ap misik-nen ene amawi bem lembesa yak korosolar-e: ’An narengge wanuruk wandag-et mbururag-o’ luk yak korosola-ge, kat-nen-e iri wanuruk mbururag-o yak kirid sa na wok lug-e, mburugun iri na nggal-et terak mena mbururag-o. 42Nde, ap-nen nde kat karengge mbi kebem nggi yosola-ge, wok turag-o. Nde, ap-nen nde kat karengge luru tena woramindik wok kirimin-o luk yosola-ge, ene kola keya burak pug-o.
”Kit kinmin wim nap enabuwa kudtag-o” luk mirik inpid wene
5:43-48
(Lk 6:27-28,32-36)
43Nde ’Kat kanggamirak nde enabuwa kudtag-o. Nde, kat kimin sirid nap perak nde kisili rak unpurag-o’ luk yidnak wene yu-ge kir-e kulugwi nar-o. 44Alat nde, an-nen yak kendeyeg-o: Kit kinmin sirid nap iri-ge enabuwa ker-o. Nde, kit lel mberel kunpugwi nap iri enmanggim na tepan yer-o. 45Iri kwarugup pem-e kit kineid aid arem woraso ilirak tugub-o. Kineid iri-nen at omolengen yemberak pil lobok yosolar-e, meya nap enpem na irit, konak nap enpem na irit, poso-o. Nde, talme engen pil mbuwasolar-e, lud tak nak kwarugwi nap enpem na irit, meya nak kwarugwi nap enpem na irit, pil mbuwaso-o. 46Nde, kit-nen nde kit kenabuwa kagwi nap iri na nak enabuwa kagola-ge, no bem Mbal Pem Nagawan-nen onggo wok kunduwa-o? Pemerinta enmanggim tol ndok wurugwi nap-nen na iri nggal kwarugwi-net yusu-o! 47Nde, kit-nen-e kit kennggamirak nak wa yak indili iri-ge ap erep-nen na iri nggal kwarugwi me, terak minig-e ngge-o? Mbal Pem Nagawan enaru buk nap-nen na iri nggal-et kwarugwi-nen yusu-o! 48Iri bem-e kit Kineid aid arem woraso iri-ge iminep mbarak nak woraso nggal, kit na mondok iminep mbarak irit wolmer-o” luk yak indij-o.

انتخاب شده:

MATIUS 5: inondx

های‌لایت

به اشتراک گذاشتن

کپی

None

می خواهید نکات برجسته خود را در همه دستگاه های خود ذخیره کنید؟ برای ورودثبت نام کنید یا اگر ثبت نام کرده اید وارد شوید