YOANES 5

5
Yi ugup lerak Mbetera-nen ap ki rak pid wene
5:1-18
1Iri rak purug-e, Yawuri nap-nen sakwi tarem ala, Yesus na Yerusalem mbirij-o. 2Nde, Yerusalem-nen-e Lomba Wam Tumende eralu-ge yi ugup lerak mbi woragaij-o. Nde, yi ugup iri unu-ge Iberani wene bem-e Mbetera irir-o. Nde, yi ugup lerak iri na inggi nggwe-ge o lima ngguwa nak wosarak iri me woragaij-o. 3Nde, o ereba na arem-e kugi worak nab-e, enlengen ngguru nde unuwok kago worak nde kambung puk tak woragwi nde, ap kwarat irit iri me mbinggirik woragwi-o. [Woragola-ge, it pidsa-ge yi wuruk kemek mbuwa na yik karok woragwi-o. 4Nde, misik tarem misik tarem-e Nagawan Indo-nen idnak aid nap mbuwasolar-e, ereya na-net yi ugup lerak iri na wuruk kemek tak poso-o. Nde, yi wuruk kemek mbosola, nandug-et nggwidnak nap iri na nak at kugi worak woraidnak na-ge ki yoso-o.] 5Ap mbi kugi worak woralar-e, olengen tiga pulu delapan (38) woraidnak nap mbi iri me woragaij-o. 6Worala-ge, Yesus-nen at na mbinggirik worasola karuk, ar-e obi-net ud kasolat woraso na aru luk, ap iri na yak tosolar-e: ”Kar-e ki yurag-e kindingen, lak?” luk yak tij-o.
7Yak tosoloma-ge, kugi worak nap na-nen yosolar-e: ”Nab-o. Yi ugup na wuruk kemek yosola, an yongga neraga yi ma nuburak nap lak me, an-e awo nggweyek tak tak yosoma, nin nab-e nandug-et nggugwi-o” luk yij-o.
8Yosoloma-ge, Yesus-nen at yak tosolar-e: ”Kar-e men luk, kat ndamak nene yoso kilis kud turuk, mbiri-o” luk yak tij-o. 9Yak tosoloma, iri na tarem-et ap na ki luk, ndamak nene yoso ilis kud turuk, mbirij-o.
Iri kwarid iri-ge we woragwi tarem-o. 10Iri ala-ge, Yawuri nap-nen ki rak ibidnak nap na yak togolar-e: ”Yawo-ge we woragwi tarem me, kat kilis kud tusu meyog-o” luk yak tiga-o.
11Yak togolikma-ge, at-nen yosolar-e: ”Nde, an ki rak nibid nap na-nen yak norosolar-e: ’Kat ndamak nene yoso kilis kud turuk mbiri-o’ luk yak nirij-o” luk yij-o.
12Yosoloma-ge, it-nen at kin wok obogolar-e: ” ’Kat ndamak nene yoso kilis kud turuk mbiri-o’ yak kirid iri-ge ta-nen yak kirij-o?” luk yiga-o.
13Alat nde, iri me-ge ap kwarat ereba na ennggendumu Yesus na nabet kabet yidnak me, ki rak ibidnak nap na-nen-e: ”Ta-n ki rak nibij-o?” luk kabag-et woragaij-o.
14Misik tarem-e Yesus na-ge Mbal Pem Nagawan ama-nen ap iri na karuk, at yak tosolar-e: ”Yawo kar-e ki yigenma-o. Nanduk kebem mbid iri-ge te nggal-et nde, terak mena kebem mbuma naru, meya mbi kwarurak puk na-e” luk yak tij-o.
15Yak tosoloma-ge, ap iri na keya buruk mborosolar-e, Yawuri nap yak ondosolar-e: ”Yesus-net ki rak nibij-o” luk yak indij-o. 16Nde, Yesus na we woragwi tarem-et nde, ap yu na ki rak pidnak pem-e Yawuri nap-nen-e at lel mberel ubuwokluk tu kore yiga-o. 17Alama-ge, Yesus-nen it yak ondosolar-e: ”An Neig-e yabu wok tenak kundugu yawo na wanusur-o. Nde, an-nen na yabu wanusur-o” luk yij-o.
18Wene iri yidnak pem it Yawuri nap ebem lud insilepma luk, ”Nggesa-nen wurul-o?” luk tu kore yogolat woraiga-o. Nde, iri yiga iri-ge we woragwi tarem-nen ”Kwarurak pug-o” yidnak na kwid toso iri bem-nen nag-e lag-o. Are, at-nen yosolar-e: ”Mbal Pem Nagawan an Neig-er-o” luk yosola-ge, ”E! Ar-e at ambikpebe Mbal Pem Nagawan nggal yusu-o” lug-e at wururak yiga-o.
Amawi Ambara inggem pidnak wene
5:19-29
19Iri ala, Yesus-nen ap ereba na yak ondosolar-e: ”An-e ndemeret yak kundusu-o. At Ambara an-nen-e nambik nindi-n pidnak kwarusu bug-o. Are, an Neid-nen kwarosola kaidnak iri na-t an-nen na kwarusu-o. Nde, an Neid-nen kwaroso mende iri na-t Ambara an-nen na kwarusu-o. 20An Neid-nen at Ambara an nabuwa luk, at-nen kwaroso mende pidsa-ge an mirik nubusu-o. Nde, Neid-nen kwaroso mende oboksa mondok nggok lombok ninggem posola, kit pidsa-nen-e wi yugub-o. 21Nde, an Neid-nen ap wat yidnak mendak unpuruk, unluk tak unpusu nggal, iri nggal-et Ambara an-nen na iri kwat enpeyek peraidnak nab-e unluk tak unpusu-o. 22Nde, ap enpem wene mbarurak amawi-ge Ambara an ninggem pidnak me, Neid-nen-e ap enpem wene mbarusu bug-o. 23Nde, an Neid-nen amawi an ninggem pid iri-ge ap pidsa-nen Neid kek tak pili nggal, Ambara an na kek tak nubuwakluk-nen ninggem pij-o. Ambara an kek tak nibili buk nab-et wirik nibil lobok yidnak nap an Neid na kek tak pili bug-o.
24An-e ndemeret yak kundusu-o. An-nen yidnak wene kuluruk, an nibil lobok yidnak nap ebem indi angin tubu yuwa nab-e, unlug-et woralik nalik wolmomtak elem-e mondok wanarik worasu-o. Iri yidnak nab-e wat yugwi elem tena woraidnak keya buruk, unlug-et wolmomtak elem wanidnak me, at ebem-e wene mbi mbaruwa bug-o. 25An-e ndemeret yak kundusu-o. Wat yidnak nap-nen Mbal Pem Nagawan Ambara ene kuluruk, kulidnak nab-e unlug-et wolmomtak tarem-e wok yuwa-t nde, mondok wok yij-o. 26Nde, Neig-e unlug-et wolmomtak elem-nen yusu-o. Nde, iri nggal-et Neid-nen-e Ambara an na irit unlug-et wolmomtak elem kwarak nibij-o. 27Nde, an-e Ap Ambara-t me, ap enpem wene mbarurak amawi-ge Neid-nen Ambara an ninggem-et pij-o. 28Wene yak kindimin yu kulurug-e wi yurak pug-o. Wat yidnak nap pidsa-ge an nene kuluruk, 29yapma inpidnak sa-nen men ma tarem-e panggo yij-o. Men yogolar-e, konak nak kwarogolat woraidnak nab-e unlug-et wolmomtak pem men ma-o. Nde, meya kwarogolat woraidnak nab-e enpem wene mbarurak pem men ma-o” luk yij-o.
Yesus ebem kinggiridnak wene
5:30-47
30Yuruk, Yesus-nen yosolar-e: ”An nondomok nindi-n pidnak pem nak yi kwatlik ndi kwatlik kwarurag-e meya-o. Are, Mbal Pem Nagawan-nen yak niridnak iri na ndak ndag-et ap enpem wene mbarusu-o. An-e nondomok nindi-n pidnak kwarusu bug-o. Are, an wirik nibidnak nap indi-n pidnak nak kwarusu me, an-e ap enpem wene mbarusu-ge mot mor-et mbarusu-o.
31Nde, an nondomok-net an nebem wene yelepnggal-e, ’Yu-ge enesiget yusu-o’ luk yurag-o. 32Alat nde, an nebem wene kunggurusu nap misig-e worasu-o. Nde, an nebem wene kenggel undusu iri-ge lud tag-et yusu-o luk an-e naru-o. 33Kit-nen-e Yoanes na eram ap wirik inpigepma-ge, at-nen-e an nowene-ge lud tag-et kenggel kindij-o. 34Nde, kit nap-nen an nowene kunggururak iri-ge an-e nimbir-o. Are, kit kinmiri yaga wanobokluk-nen wene yu-ge yusu-o. 35Yoanes na-ge tal pago eyaya worak nggal woragaij-o. Pago worala-ge, luru kir-e at eyaya bem kenalen min-et woraigeb-o. 36Alat nde, Yoanes na an nebem kinggirid wene-ge marik nggal-nen yusu-o. Nde, an nebem kunggurusu wene nggulog-e yur-o: An Neid-nen an-nen kwaruwakluk nebem pidnak iri-ge an-nen kwaril waring kasu yu-nen-e an nebem konggorosolar-e: ’At Eid-nen wirik ibil lobok yij-o’ luk an nebem kunggurusu iri bem-nen yenggerak neyali-o. 37Nde, wirik nibil lobok yidnak nap an Neid-nen na irit an nowene kenggel kundusu-o. Irit nde, kit-nen-e at ene na kulugwi buk, at erare na kagwi buk me, 38at-nen wirik nibil lobok yidnak nap an nebem kinndi angin tubu yigit lak yili me, at-nen yidnak wene-ge kit kenarem-e mondok lag-o. 39’Mbal Pem Nagawan engga mbarak yu bem unlug-et wolmomtak elem wanul-o’ peragoluk, kit-nen-e engga na kwara mbenarogolat worali-o. Irit nde, engga iri-nen an nowene kenggel kundusu-t nde, 40unlug-et wolmomtak elem wanuwokluk an neram lobok yurag-e kinsili yili-o.
41An-e ki nap-nen kek tak nubuwag-o luk-nen yusu-ge lag-o. 42Alat nde, kir-e an-e keneyasu-o. Kit kenarem-e Mbal Pem Nagawan abuwa kali buk iri-ge an-e naru-o. 43An-e Neid unu bem-et lobok yigi-t nde, kit-nen-e wok nibigit lak yili-t nde, ap misik at ambik unu bem lobok yosola-ge, wok ubugub-o. 44Nde, kit-nen-e: ’Mbal Pem Nagawan misiget nak iri-nen an kek tak nubuwa-o’ perali bug-o. Are, ki nap-nen kek tak kunpurak pem, kit na kit-net kentembel wok kerak mbili me, kir-e nggerak puruk-nen kinndi angin tubu yugub-o? 45Alat nde, kit-nen-e an-nen Neid imbiri bem ninmbiri wuruwa-o luk yebet kudtak pug-o. Kit-nen kinndi ebem mbung mbung tak woragwi Musa iri-net kinmbiri wuruwa-o. 46Musa-nen mbarid iri-ge an nowene-t mbaridnak me, kit-nen ndemeret Musa ebem kinndi angin tubu yigepnggal-e, an nebem na kinndi angin-et tubu yeleb-o. 47Alat nde, kit-nen-e Musa-nen mbaridnak wene bem kinndi angin tubu yili buk me, ngge rak puruk-nen an-nen yidnak wene bem-e kinndi angin tubu yugub-o?” luk yij-o.

انتخاب شده:

YOANES 5: inondx

های‌لایت

به اشتراک گذاشتن

کپی

None

می خواهید نکات برجسته خود را در همه دستگاه های خود ذخیره کنید؟ برای ورودثبت نام کنید یا اگر ثبت نام کرده اید وارد شوید