YouVersion Logo
Search Icon

1 Bamakabe 10

10
Aleksandre Epifane badi bapangakana ne Demetriyuse
1Mu tshidimu tshia 160, Aleksandre Epifane, muana wa Antiyokuse IV, kutulukaye ku majuwa pabuipi ne Ptolemayise,#10.1 tshidimu tshia 160: mu ngondu wa tshitema ne wa dikumi 152 bgbg ne Y.K. — Aleksandre Epifane: misangu yonsu bavua bamubikila ne: Aleksandre Balase, uvua udiamba mudiye muana wa Antiyokuse Epifane (tangila 1.10), uvua udileja mufuanangane nende. — Ptolemayise: tangila diumvuija mu 5.15. kukuataye tshimenga. Bantu kumumanya ne ke mukalenga. 2Kadi mukalenga Demetriyuse#10.2 Demetriyuse: Demetriyuse I, tangila 7.1-4. umanya bualu, kusangishaye tshiluilu tshinene bua kuya kuluisha Aleksandre. 3Demetriyuse kufundila Yonatane mukanda ne miaku milenga, umulaya malu mavule. 4Uvua udiambila ne: “Tuye lukasa bua kumvuangana ne Yonatane, kayi wanji kumyuangana ne Aleksandre, kadi bavua kutukudimukila. 5Bualu Yonatane udi mua kuvuluka makenga atuvua babapeteshe yeye ne bana babu ne ditunga diabu dijima.” 6Demetriyuse kuanyisha bua Yonatane asangishe tshiluilu, enze bia lufu. Uvua mulombe bua kutua nende ndondu. Kutumaye diyi bua bamupingajile bena Izrayele bavua bakuata mu lukanu mu tshimenga tshia Yerushalayime.#10.6 bena Izrayele bavua mu lukanu: tangila 9.53. 7Yonatane kuya mu Yerushalayime, kubadila bantu bavuamu mukanda, kabidi ne bonsu bavua mu nzubu wa bena mvita. 8Bantu bumvua ne mukalenga mmuanyishe bua Yonatane asangishe tshiluilu, kukuatshikabu bowa bunene. 9Bantu kufila bena lukanu bavuabu bakuate kudi Yonatane. Awu pende kubapingaja baledi babu.
10Yonatane kuya kusomba mu Yerushalayime, kuasulula kabidi ne tshimenga, kutshilongolola. 11Uvua utumina bena mudimu diyi bua kuibakisha bimana bia tshimenga, kabidi bavua ne bua kunyungulula mukuna wa Siyone ne bimana bia mabue masonga. Kuenzabu nanku. 12Bena mvita benyi bavua basombe mu bimenga bikolesha ne bimana kudi Bakidese,#10.12 Bakidese: tangila 7.8-9. kumvuanganabu bua kumuka. 13Muntu yonsu uvua ushiya mudimu wende, upingana kuabu. 14Kadi mu Bete-Sure,#10.14 Bete-Sure: tangila diumvuija mu 4.29. bena Izrayele bavua babenga mikenji bavua amu benza mudimu, bualu tshivua tshimenga tshia kunyemena.
15Mukalenga Aleksandre kupeta lumu lua malu avua Demetriyuse mulaye Yonatane mu mukanda. Kumulondelabu kabidi muvua Yonatane muluangane mvita, ne bionsu bivua bana babu ne Yonatane benze bia bulobu, kabidi ne makenga avuabu bapeta. 16Mukalenga kuambaye ne: “Tudi mua kupeta petu muntu wa nenku anyi? Mbimpe bua tudienze petu balunda, kabidi tutue nende ndondu bituadijile ku mpindiewu.” 17Ke Aleksandre kufundila Yonatane mukanda wamba ne:
18— Yonatane wetu, meme mukalenga Aleksandre, ndi nkuela muoyi. 19Tudi bumvue batuambila ne: udi muntu wa bukitu, udi ukumbana bua wikale mulunda wetu. 20Bituadije lelu ewu, ndi nkuteka mutuangaji munene wa tshisamba tshienu. Ndi nkupa kabidi muanzu munene wa “mulunda wa Mukalenga,” bua wikale ku tshietu, ushala mulunda wetu.
Mukalenga pamue ne mukanda kumutumina muntumpu mukunze ne tshifulu tshia mpawungi.#10.20 ndi nkuteka mutuangaji munene: tangila diumvuija mu 7.5. — mulunda wa Mukalenga: tangila diumvuija mu 2.18. — tshifulu tshia mpawungi: bu tshivuabu bavuala kudi batuangaji ba bena Ngreke. 21Mu ngondu wa muanda mutekete wa tshidimu tshia lukama ne makumi asambombu,#10.21 tshibilu tshia Tuzubu tua Bisasa: tangila mu diumvuija dia imue miaku. — ngondu wa muanda mutekete: ngondu wa dikumi mu tshidimu tshia 152 bgbg ne Y.K. mu tshibilu tshia tuzubu tua Bisasa, ke kuvuadikabu Yonatane bilengejilu bia butuangaji. Kusangishaye bena mvita, kutuadija kuenza bia lufu bivule.
Demetriyuse udi usankisha bena Yuda
22Demetriyuse umvua nanku, kubungamaye, kuamba ne: 23“Ntshilema kaayi tshitudi natshi bua padi Aleksandre udianza kumvuangana ne bena Yuda, bobu pabu batua ku tshiende! 24Ndi musue kubafundila panyi, mbambila miaku milenga, mbalaya bua kubapa mianzu ne biuma, bua bamone mua kulamata ku luseke luanyi.”
25Ke kubafundilaye mukanda mushindu ewu:
— Bana betu ba bena Yuda, meme mukalenga Demetriyuse, ndi nnuela mioyi! 26Tudi basanke pa kumvua mudi diumvuangana dietu nenu dishale amu pa diodi. Nudi balunda betu. Kanuena baditue kudi baluishi betu to, tudi tusanka bikole. 27Nutungunuke ne ditulamata dienu. Netunufute bua ngenzelu yenu ayi. 28Netukepeshe bitadi bienu. Kabidi netunuenzele bilenga. 29Bituadija ku lelu, nuenu bena Yuda bonsu ndi nnumusha ku difuta bitadi bia tshibidilu, ku bitadi bia pa luepu ne bikuabu bia pa buabi. 30Lukuabu luseke, bituadije ku lelu, ndi ndekela kashidi tshia bisatu tshimue tshia bintu bia mu madimi ne tshia bibidi tshia bimuma bia mitshi binuvua bampe meme. Bintu ebi tshiena mbilomba ne mu Yudeya, nansha mu bitupa bisatu bia buloba bua Samariya bivuabu basakidile#10.30 Tangila 11.34. ku ditunga dia Yudeya, nansha mu Ngalileya. 31Tshimenga tshia Yerushalayime tshidi tshishala tshimenga tshia tshijila. Bantu kabena ne bua kufutamu tshitadi to, nansha mu buloba buatshi buonsu. Nanku mbapete tshia dikumi, nansha bikuabu bitadi bidibu bafuta.#10.31 Badi mua kuandamuna kabidi ne: kabena mua kulambula, too ne mu buloba buende, mulambu wa tshia dikumi nansha milambu mikuabu. 32Ndi nshiya kabidi nzubu wa bena mvita wa mu Yerushalayime, ashale mu dina dia mutuangaji munene bua atekemu bantu nansha bena mvita badiye musue. 33Bena Izrayele bonsu badi mu lukanu, nansha bobu bikale mu musoku wabu wa Yuda, nansha baye nabu ku munga muaba mu bukalenga buanyi, nebapete budikadidi kabayi bafuta kantu. 34Bena Yuda bonsu badi basombe mu bukalenga buanyi, kabena ne bua kufuta bitadi nansha mabanza adibu nawu, mu matuku a bibilu binene, a Dikisha, a bibilu bia ngondu mupiamupia, ne a bibilu bikuabu, kabidi ne matuku asatu adi kumpala nansha kunyima kua tshibilu tshinene kampanda. 35Muntu nansha umue kena ne bumfumu bua kubafutshisha tshintu, nansha bua kunyingalala muntu wa bena Yuda.
36“Bena Yuda badi mua kudifundisha mena ku bena nwita ba mu ditunga dianyi, too ne ku binunu makumi asatu. Nebapete difutu dia momumue ne dia muena nwita wa mu bukalenga. 37Bakuabu ne tubateke mu bimenga bikolesha bia mu bukalenga. Netuteke bantu mu mianzu minene ya mu ditunga. Balombodi babu ba nwita ne bamfumu babu nebabasungule amu munkatshi muabu nkayabu. Nebalame anu mikenji yabu, muvua Mukalenga mutume diyi bua bena Yuda.
38“Kadi bua bitupa bisatu bia buloba bua Samariya,#10.38 Tangila mu kanungu 30. bivuabu basakidile ku buloba bua Yudeya, nebishale mu buloba bua Yudeya, bikale amu ku bumfumu bua mutuangaji munene. 39Ndi mfila tshimenga tshia Ptolemayise#10.39 Ptolemayise: tangila 5.15 ne diumvuija; 2 Mak 6.8; 13.24-25. Demetriyuse udi ukolesha bena Yuda ku muoyi bua baye kuluisha tshimenga etshi mu ditunga dia Aleksandre Balase muluishi wende (tangila 10.1). ne bitupa bidi pabuipi natshi bishale ku bumfumu bua muaba wa tshijila, bua mpetu idi ifumaku bayitule amu bua midimu ya nzubu wa Mvidi Mukulu. 40Kadi meme nengikale mfila nkanu mitoke ya mushinga mukole binunu dikumi ne bitanu ya mu mushete wa bukalenga buanyi ku tshidimu ku tshidimu. 41Ku kale, bena mudimu ba mu bukalenga ba matunga adi ne biuma, kabavua bafile kantu#10.41 Mu mikanda mikuabu mbafunde ne: bena mudimu kabavua bateka. kudi muntu nansha umue ku makuta avua apita pa mutu. Biangatshile lelu, makuta awu nebaalame bua midimu ya nzubu wa Mvidi Mukulu. 42Kabidi, nkanu mitoke ya mushinga mukole binunu bitanu ivuabu bangate ku bintu bivua biela mu muaba wa tshijila ku tshidimu tshionsu, nebabiabanyine batuangaji badi bakuata mudimu muaba wa tshijila.
43“Muntu yonsu waya kusokoma mu nzubu wa Mvidi Mukulu wa mu Yerushalayime ne miaba ya pabuipi nende, bua padiye kayi mulambule tshitadi tshia mukalenga, nansha bua mabanza kabena bamukuata to. Kabakumunyenga bintu bidiye nabi mu bukalenga buanyi. 44Bidibu batula bua dibaka ne dilengeja dia muaba wa tshijila, badi babifuta amu kudi mukalenga. 45Bionsu bidibu bakengela bua dibakulula dia bimana ne dikolesha dia Yerushalayime, nansha dibakulula dia bimana bia bimenga bikuabu bia Yudeya, nebabifute amu kudi mukalenga.”
Lufu lua mukalenga Demetriyuse I
46Yonatane ne bantu kubenga kuitaba bivua Demetriyuse muambe. Nansha kubiangatabu ne mushinga, bualu bavua bavuluka muvua Demetriyuse mubakengeshe bikole, mubenzele bibi bitambe. 47Kujadikabu mua kulamata amu Aleksandre, bualu uvua wa kumpala uvua ukeba kutua nabu ndondu. Ke bobu kumvuangana nende matuku onsu avuaye ne muoyi.
48Ke mukalenga Aleksandre kusangisha tshiluilu tshiende, kuya bua kuluisha Demetriyuse. 49Bakalenga babidi aba bamane kubanga mvita, ke tshiluilu tshia Aleksandre kunyema mvita. Mukalenga Demetriyuse kubalondakaja, kubatshimuna. 50Kuluanganaye mvita mikole too ne ku dilolu. Kadi kushipabu Demetriyuse dituku adi.
Aleksandre Balase udi usela muana wa Ptolemeye VI
51Mukalenga Aleksandre kutumina Ptolemeye VI, mukalenga wa bena Ejipitu, mukenji kudi bamienampala, wamba ne:
52— Mbapinganyi mu bukalenga, mbasombi mu nkuasa wa bankambua banyi. Ndi mudiangatshile bumfumu ku bukole; ndi mutshimune Demetriyuse. Meme kupeta ditunga dietu tshiakabidi. 53Tuvua baluishe Demetriyuse mvita mikole, tuetu kumutshimuna ne bena mvita betu. Ke tuetu kusomba mu nkuasa wende wa bukalenga. 54Kadi bua mpindiewu, shala mulunda wanyi. Bituadije ku lelu, tutue nebe ndondu bua nsele muanebe wa bakaji. Nengikale muku webe, nenku nenkupeshe bintu bidi bikukumbanyina bia buku, ne yeye pende nemmupe bidi bimukumbanyina.
55Mukalenga Ptolemeye kuandamuna pende ne:
— Dituku diwapinganyi mu ditunga dia bankambua bebe, kupingana ne mu nkuasa wa bukalenga, ndituku dia disanka. 56Kadi mpindiewu nengenze bionsu biudi mufunde mu mukanda. Kadi anji kulua tupetelangane mu tshimenga tshia Ptolemayise bua tuanji kuyukila. Meme nenkupeshe muananyi wa bakaji, umusele bu muudi mundombe.
57Mu tshidimu tshia 162,#10.57 Kleyopatre: ke Kleyopatre Teya, bamubikila kabidi ne: Kleyopatre III. Kabena mua kumubuejakaja ne Kleyopatre VII (69-30 bgbg ne Y.K.) uvuabu batela mu tshilumbu tshia bena Rome. — tshidimu tshia 162: tshikondu tshia mashika mu 150 bgbg ne Y.K. ke mukalenga Ptolemeye kumuka ku Ejipitu pamue ne muanende wa bakaji Kleyopatre, batangile ku tshimenga tshia Ptolemayise. 58Mukalenga Aleksandre kuvua kusangila ne Ptolemeye. Ewu pende kumupa muanende wa bakaji. Kuenzabu tshibilu tshia dibaka mu tshimenga tshia Ptolemayise ne musangelu munene mukumbanyine bakalenga.
Aleksandre ne Yonatane badi bapetangana
59Mukalenga Aleksandre kufundila Yonatane mukanda umubikila bua baye kusambakena. 60Ke Yonatane kuyaye mu Ptolemayise, muvuale biende bia bukalenga. Kusanganaye bakalenga aba babidi. Kubapaye, bobu ne “balunda ba Mukalenga,” nkanu mitoke ya mushinga mukole ne mpawungi kabidi ne bintu bivule bia masanka. Bobu kumuanyisha bikole. 61Pinapu, bantu bavua kabayi balama meyi a Mvidi Mukulu, bakinyi ba bena Izrayele, kudisanga bua kuluisha Yonatane, bamusonguela kudi mukalenga Aleksandre. Kadi mukalenga pende nansha kubateleja to. 62Kadi kutumaye diyi bua basule Yonatane bilamba bivuaye muvuale, bamuvuadike tshilamba tshikunze tshia bukalenga. Kuenzabu nanku. 63Mukalenga kumusombesha ku luseke luende, wambila balombodi bende ba bena mvita ne:
— Ndayi nende mu tshimenga. Ambilayi bantu bua kabamufundi bua tshilumbu nansha tshimue. Kabidi kabena mua kumubungamija bua bualu nansha bua mushindu kayi.
64Bena lunsonga kumona lumu luwabu bapesha Yonatane, bilondeshile muvua diyi dia mukalenga, bamumona kabidi ne tshilamba tshikunze pa makaya ende, kunyemabu lubilu. 65Mukalenga kumupa lumu pa kumufunda mu mulongu wa “balunda ba Mukalenga.” Kumutekaye mulombodi wa tshiluilu ne muludiki wa tshitupa tshia buloba. 66Yonatane kualukila mu Yerushalayime ne bupole ne disanka.
Yonatane udi utshimuna Apolonyuse
67Mu tshidimu tshia 165, Demetriyuse, muana wa mukalenge Demetriyuse I,#10.67 tshidimu tshia 165: 147 bgbg ne Y.K. — Demetriyuse: Demetriyuse II; bavua bamubikila kabidi ne Nikatore; bavua bashipa tatuende pavuabu baluisha Aleksandre, tangila kan. 50. ufuma ku Krete, kufikaye mu ditunga dia bankambua bende. 68Kadi mukalenga Aleksandre mumvue nanku, kupampakanaye, kupingana ku Antiyokiya. 69Demetriyuse pende uvua muteke Apolonyuse mu nkuasa wa bulombodi bua Siriya mujima. Ke Apolonyuse kusangisha bena mvita bavule, kuvua kuasa mitanda pepi ne Yamniya.#10.69 Apolonyuse: ke yeye Apolonyuse udibu bamba kudi Polibe mufundi wa bena Ngreke ne: uvua muambuluishe Demetriyuse bua kunyemaye mu Rome (tangila 7.1). — Siriya: tangila diumvuija mu 7.8. — Yamniya: tangila mu 5.58. Kutumaye bantu bua bambile Yonatane mutuangaji munene ne:
70— Wewe nkayebe ke udi utukeba matandu. Udi mungandamune tshintu tshia kapeja ne bundu bunene. Bidi bikuambuluisha bua wikale mukalenga mu mikuna bua kutukengesha bua tshinyi? 71Paudi utekemena kudi bena mvita bebe ne badi mua kuenza bualu, upueke mu mpata emu, tupimangane. Bualu bukole bua bena mvita ba mu bimenga, ndi nabu. 72Bakuambule mundi. Umanye kabidi bukole budi nabu bonsu badi bangambuluisha mu mvita. Nebakuambile ne: kuena mua kuluangana netu mvita, bualu tukadi batshimune bankambua bebe misangu milondangane ibidi mu ditunga diabu menemene.#10.72 batshimune…misangu milondangane ibidi: fuanyikija ne 5.55-62; 9.1-22; 1 Sam 4.2-10; 31.1-13. 73Kuena mua kukandamana kumpala kua babandi ba pa tubalu, nansha kabidi kua tshiluilu tshianyi bunene nenku, mu mpata mudi kamuyi muaba wa kusokoma, kamuyi lubuebue nansha mabue.
74Yonatane umvua miaku ya Apolonyuse, kubindulukaye bikole, kusungula bantu binunu dikumi. Kumukaye nabu mu Yerushalayime. Muanabu Simeyone kumulonda ne bantu bua kumuambuluisha. 75Kuasabu mitanda kumpala kua tshimenga tshia Yope. Bena tshimenga kuinjila biibi, bualu muabu muvua tshisumbu tshia bena mvita ba Apolonyuse. Bena Izrayele kuluisha bena Yope.#10.75 Yope: bangabanga uvua muaba wa tshisabu tshinene. 76Bena tshimenga kukuatshika bowa, kunzulula biibi. Yonatane kukuata tshimenga, kushala mfumu watshi. 77Apolonyuse umvua nanku, kuangataye babandi ba pa tubalu binunu bisatu, kabidi ne tshiluilu tshinene, benda batangila ku Asdode#10.77 Asdode: tangila 5.68. bu badi basue kukosolola ditunga. Pine apu, kudituaye mu mpata, mutekemene kudi musumba wa babandi ba pa nyama ya tubalu. 78Yonatane kumulondesha ku luseke lua Asdode. Ke bena mvita ba bisumbu bibidi kuluangana. 79Kadi Apolonyuse uvua mushiye babandi ba pa tubalu tshinunu basokome munyima mua bena Izrayele. 80Kadi diba didi Yonatane umanya bua disokoma dia bena nwita, bamuluisha munyima mua tshiluilu tshiende, tshiluilu tshiende kupeta njiwu minene. Babandi ba pa tubalu kuela bena Izrayele munkatshi, kubasa mikete, bituadije ku dinda too ne ku dilolu. 81Kadi bena mvita ba Yonatane kuluangana bikole muvuabu babafundile kudi Yonatane. Ke tubalu tua baluishi kupungila. 82Nenku diba divua babandi ba pa tubalu bamane kupungila, ke Simeyone kubunda bena mvita ba ku makasa, kutshimuna baluishi. Kunyemabu lubilu. 83Babandi ba pa tubalu kutangalaka mu mpata. Bavua banyema, kufikabu mu Asdode. Kubuelabu mu nzubu wabu wa nwidie wabu Dagone. 84Yonatane kuosha Asdode ne bimenga bivua ku mutumba. Kupawulaye bintu, kuosha muaba wa tshijila wa Dagone ne bonsu bavuamu. 85Bantu binunu muanda mukulu kufua ku muele ne ku kapia.
86Yonatane kumuka kuya kuasa mitanda mu Askalone.#10.86 Askalone: tshimenga tshidi kuinshi kua Asdode. Bena tshimenga kuya kumuakidila buwule ne disanka. 87Ke Yonatane kupingana ne bena diende mu Yerushalayime ne bintu bivule bivuabu bapawule mu mvita.
88Mukalenga Aleksandre umvua bualu, kupa Yonatane lumu tshiakabidi. 89Ke kutuminaye Yonatane ndami ya bilamba ya mpawungi, mutubu bapa “bana babu ba Mukalenga”. Kumupaye tshimenga tshia Ekrone#10.89 Ekrone: musoku wa kale wa bena Peleshete uvua pabuipi ne Asdode. ne tshitupa tshionsu tshia buloba tshia pabuipi natshi, kushalabi biende kashidi.

Currently Selected:

1 Bamakabe 10: TSH96

Highlight

Share

Copy

None

Want to have your highlights saved across all your devices? Sign up or sign in