LUKA 9
9
Yesu eeharuuseedár mibaá nee tsár ngiwa ya/aáw
(Mat 10:5-15; Marko 6:7-13)
1Eeharuuseedá' mibaá nee tsár gari ateét, gari aleesleemuú i haniís nee /uuru, oo neetlaame sleémeero kawa duxun nee tiqtuuse kawa hungu/uumisi. 2Aluuwo gina ya/aáw waawuti'iimár Mungú kawa alki/iiti, nee tiqtuuse kawa hungu/uumisi. 3Yesu giri báy, «Baraá aaiihunge ma gaa huwara', hhara laqaá tlakwaay, laqaá muruú /ayma, laqaá peésa. Tam heé wák inqwar munguwa tsár wa huúw. 4Doó taa i hardaté' na hootaak ay dír yaamuudá' ki geexeera'. 5Múk kuungá' naa sii', bar qutlá' dír gixsadae, teerír ya'aahúng ka alií kukuá', as iwa gurbua tleehhit dir'ine.»
6Tari tláy tari hi'iimiít baraá ayko, Ya/abtór hho' kari alki/iít, nee muu kuri hungu/uumiís umuúqo diiro.
Xurér Herode
(Mat 14:1-12; Marko 6:14-29)
7Geeraharusmo Herode kangwdá' sleémeero aa tleehharuut nguwa axaás, iri amoqwaár. Asma múk yaariír ta kaahi, «Yohane naa baraá gwa'arár wa waasleé/.» 8Bahh'alé ta kaahi, «Eliya nina ti'iít.» Bahh'alé ta kaahi, «Aarusmoó wák oo aaruuseedár qaro nina waasleé/.» 9Herode iri oó', «Yohane una saga tsaát, daxta heewí kangós án ni axamiis a heemá? Guri artá wa slaá'.»
Yesu múk kume kooán nguwa
(Mat 14:13-21; Marko 6:30-44; Yoh 6:1-14)
10Ya/abuuseedá' niwa kí/, muruudá' taa tleéhh sleémeero kuri dír Yesú ii alki/iít. Girira tláy ar sufa ay baraá gixsár ta bay Bet-saida. 11Muu nguwa axaás kuri eehár. Giri dahi'ís, kángw waawuti'iimár Mungú guri dir'ín i axweés. Kudá' hungu/uumisuú sla'á' giri hungu/uumiís.
12Looa iwa darat eeharuuseedá' mibaá nee tsár guri i daqeér guri beér, «Muksíng watliseek, as tawa ki/i baraá tla/ángw áykwí alé, dír qatuuín kawa leeleehhi nee muruú /ayma, asma diirí ti diriiaan a baraá darmuú tawo.»
13Inós giri báy, «Kuungá' muruú /aymárí haniisaak.»
Tari oó', «Gár ta koomaan i káhh, aqo har mikaátér kooán nee siyoó tsár kilós. Muruú /ayma un tlaxór awána oo mukwí sleémeero i /ayi?» 14Asma hhawaate kilooín a afi qoomoó kume kooán.
Eeharuuseerós gari báy, «Muu iwiitisaak ar daqooráy, umuúqo daqto muu mibeeri kooán.»
15Adoodá' kari tleéhh, sleémeero kiri iwiitiís. 16Mikaáteedá' kooán nee siyoódá' tsár giri taataáhh, iri gawaá doorí qaytsiít, iri sluufiís, giri qasmiís giri eeharuuseerós i haniís, as kiwa múk i qasmiisi. 17Sleémeero tari /ayín, tari aáx. Nee muruú /aymár aa meet kuna burumbuúr, katatoó mibaá nee tsár kuri hatsiís parhheemaá naa meetii'i.
Lamabu'úngw Petro aa oó' daanduú Yesuwo
(Mat 16:13-19; Marko 8:27-29)
18Qoomár Yesu iwa kilós firiirin, eeharuuseerós ka dír bihhiiwósií tseew. Giri báy, «Muu iwa axweesi, mata kaáhi, án a heemá?»
19Kuri báy, «Ta kaahi kuúng a Yohánedá' Baatimaamiís. Bahh'alé ta kaahi a Eliya. Bahh'alé ta kaahi a aarusmoó wák nina waasleé/ baraá aaruuseedár aange.»
20Giri báy, «Kuungá' ma katá', án a heemá?»
Petro iri oó', «Kuúng a Krístoó Mungú.»
Yesu gwa'araarós ngiwa geerií oó'
(Mat 16:20-28; Marko 8:30—9:1)
21Yesu giri báy, «Kaangwí ló' mu heé bawaara'.» 22Iri oó', «Garmoó Hee gár kuwa hariím a slahh'eemisuú yaariír ngun sláy, nee kun siasii' nee bariise, nee kaahamuusér uren ar Mungú, nee intsaahhatuusér hara'ayár Mose, nee kuri gaas, bál tame nay waaslee/.»
23Sleémeero giri báy, «Umuúqo heewo bar anií eehartá wa slaa', sla'aarirós ngi gunqareesi, msalaábarós ngi gagaari umuú deelooro, aníng i eehari. 24Asma umuúqo heewo oo slafiingós gu kilós ba/amisár wa slaá', gu qwaarees. Nee heé slafiingós qwaareesaro gwa ya/an as aníng, slafiingós ku amohhoó'. 25Asma tam hee yaamu sleémeero ngi slaya, gár nguwa buiya', bar inós taa kilós qwaareés? 26Asma umuúqo heewo oo aníng isa muruumiít nee axweesante'eé', Garmoó Hee heé adoorí gun sa muruut, bal birna hardáh ar baraá xirfuuwós nee oo Baabá nee oo malaykér hhohho'. 27Tí ar ló' án ngi kuungií oó', ‹Mukko i deer baraá mukwí diirí wa sihhimita, oo baloó qatlaaká ay dír waawuti'iimár Mungú kay ari.› »
Kaloó Yesu iwa warqáy
(Mat 17:1-8; Marko 9:2-8)
28Alaá axweesantihe deelo dakaát iwa waaráhh, Yesu Petro nee Yohane nee Yakobo ginara tláy, iri firór áy gawaá tlooma. 29Qoomár iwa firiirin, kaloó gitsee/awós ina warqáy, tlabaawós nay /awakukuyé', niri miirii/iyé'. 30Naxés múk tsár nee inós ta axwees. Mukwí a Mose nee Eliya. 31Inooín nina geehhoouyé' ar baraá xirif. Ta kángw gwa'araarós axwees tidá' i boo/eesár ay baraá Yerusalemu. 32Petro nee mukdá' ti koomá', gu'ute girira bá/. Ala niwa daarkiitiyé', xirfuuwós kuri ár, nee mukdá' tsár nee inós al sihhimiitá'. 33Qoomár mukdá' tsár nee Yesu tiwa paraatliyé', Petro guri báy, «Aáko, ka hhoo' atén tawa diirí diriiaan. Isleeraá tám i tleehhaán. Oo wák a kók, kuquú Mose, kuquú Eliya.» Inós laatí gár i kaahi gaa xuiiká.
34Inós iwa adoorí kaahi, huunki nina ti'ít, giri geehhantés. Tari da'ayuút tawa baraá mahhtír huunkidí dáh. 35Afo nay baraá huunkidá' wa ilawáts, i kat, «Kwí a Garmaaeé', kudá' naa tsawaár. Inós iiárií qaasaak.»
36Afoodá' iwa xaslít, naxés Yesu a kilós. Inooín tari xasliít, kangwdá' taa ár kwaa ooiiká dír heewo deeloodae.
Yesu garmoó neetlaame aa eér nguwa hungu/uús
(Mat 17:14-18; Marko 9:14-27)
37Looaytleérós Yesu nee eeharuuseerós niwa gawaá tloomár wa aweeriyé', tina doogiyé' nee boo/oó úr. 38Heeko wák baraá boo/aywo ina tseé' i kaahi, «Intsaahhatusámo, án kuúng u firiím, na/ay'eé' areek. Asma an na/ay'eé' oo kilós. 39Ga/aaweek, neetlaame gun aaeér. Qoomár burngwa eér in tseeamín, slám gu /aramiimís. Nee slooro gan tlaqaas. Neetlaameedá' gu slahh'eemís, slám gu gimeeraaká, aqo ar ma/iís. 40Eeharuuseerók ana firiím ngiwa dux, ala gaa harslaaqát.»
41Yesu iri oó', «Kuungá' múk de'emaaká' oo haratlintaao wásl oo aa paasl, án nee kuungá' ni al hotaatimaan ay xaylá?» Yesu heedaádá' guri báy, «Garmaawók diirií huwang.»
42Iwa amoodá' kay, na/aydá' neetlaame guri yaamií dáhh, guri pungaahhamuúr, Yesu neetlaame gari iigahhaát. Na/aay guri hungu/uús, guri dír baabuúwós i ki/ís. 43Muu sleémeero adór Mungú kur úr kawa ár tari waa/oó/.
Yesu gwa'araarós ngiwa malé geerií oó'
(Mat 17:22-23; Marko 9:30-32)
Qoomár muu muruudá' Yesu aa tleéhh nguwa waa/oo/amín, Yesu eeharuuseerós gari báy, 44«Axweesantí ooha hhe'eesaak baraá iaahunge, ‹Garmoó Hee ku gawaá dabaá múkwí qaas.› » 45Ala inooín tidá' i kaahi kaa tsaahhiiká. Inooine kaa luú/ as makawa tsaáhh. Yaahasto kuri da'ayuút, gídaabár axweesantadae.
Heé ak úr a heemá?
(Mat 18:1-5; Marko 9:33-37)
46Kaangaani kari iimu/ún ar tawa kaahi, heé úr a heemá dir'ine. 47Yesu tidá' taa baraá muner'íní axweesi ngiwa tsaáhh, na/oó niiná guri óh, guri dír bihhiiwós i qaás. 48Giri báy, «Heé na/aywí gwa umuueénár ilaoh, heé aa ilaóh a aníng. Nee kudá' aníng iga ilaoh, kudá' aníng iga ya/aaw guna ilaóh. Asma kudá' ló'wa niiná dirhunge, an kudá' úr.»
Heé atén ti tlaampa'aamisaaká i gayuurén
(Marko 9:38-40)
49Yohane iri ilawaáts, iri oó', «Aáko, heé neetlaamér duxuúm ar umuuwók una araán. Kuri iigahhaataán asma inós nee atén ti alkoomanaaká.»
50Yesu iri oó', «Mu iigahhamiitara'. Asma heé kuungá' nu tlaampa'aamisaaká, i gayuuhúng.»
Yesu kuwa Samariár wa sií'
51Qoomár deeloorós ar kuwa gáwtí huwi iwa tseewuúr, inós iri piíhh iwa Yerusalémúr kay. 52Muu gway geerií ya/aáw. Tari tláy tay dáh yaamaá Samaria, asma dirós kawa amohhe'eesi. 53Ala múk yaamuudá' gwa ilaohiiká, asma adoodá' iwa Yerusalémúr kay. 54Eeharuuseerós Yakobo nee Yohane adoorí kawa ár, kuna báy, «Aáko, a slá'a asla kawa ateetaan, niwa gawaá doorí wa /et, as mukwí nguwa qwaares.»
55Iri amor'íní warqáy, giri iigahhaát. [Iri oó', «Kuungá' qeeruú ta eeharahada' ugwa tsahhi'iiká. 56Asma Garmoó Hee naa hardihiiká as muu nguwa qwaareesi, ala nina hardáh as nguwa ba/amisi.»] Tari tláy, tari quútl amór hatlá'.
Múk Yesu gu eehartá wa slaá'
(Mat 8:19-22)
57Qoomár tawa hi'iiti loohiro heeko guna báy, «Án kuú u eehár umuúqo dír ta keera.»
58Yesu guri báy, «Intsaawe i mar'ór koón, nee tsir/o i maray'ín koón, ala Garmoó Hee tam dír sagós ngway qaasi i káhh.»
59Heé hatlá' guri báy, «Aníng i eeharáng.»
Heedaádá' iri oó', «Aáko, ala ya/aám, baabuúeé' ngu ala foól.»
60Yesu guri báy, «Maweegáy múk adór tu'u tuaá muk'ín ngi foliitiye'. Kuúng tláw, waawuti'iimár Mungú alki/iituú aweek.»
61Heeko hatlá' sleeme Yesu guri báy, «Aáko, án kuúng u eehár. Ala, kuúng ya/aám, múk dooeé' nguwa ala kángw báw.»
62Yesu guri báy, «Heé kurmoó doosla gwa oh, aluuwo iri alií xumiis, waawuti'iimár Mungú ga hardahasiiká.»
Currently Selected:
LUKA 9: IRQW
Highlight
Share
Copy
Want to have your highlights saved across all your devices? Sign up or sign in
The Bible in Iraqw © Bible Society of Tanzania, 2004.
