LUKA 12

Və́ laabà yúl və́ní vəŋ yag iro muurɛ̀

(Mt 10.26-27)

1Sóo bee yír mól taro kə̧ mú və daŋnəŋ píir má̧a̧rì, Yeesu mùu puro suka əntò daŋ: “Və́ laabà yúl və́ní vəŋ farizatò súurɛ̀, súur bee kə̧ nì yag iro vəní. 2Ɛn ya və kúb ùnlè ní pɛ́m dàŋ vírì, ínə̀g ɛn pɛ́m və dàŋ gáarì. 3Wəi kó rì ɛn ya və́ mùuŋ zɛ̀g díi pɛ́m və dàŋ kíirì yó̧ŋ ni, ɛn ya və́ mùuŋ pu yír fɛ̀bə̀r di lig bə́l líi pɛ́m, və dàŋ dóg bə́ə vírdì lig yúl li.

Yír ya və́ dà wá̧a̧ dúgdì ní

(Mt 10.28-31)

4Ŋdaŋ pə́və́ró və́i, soa míntò: Və́ wà̧a̧ yíbtò ya mà̧a̧ lùrgə̀ fú̧u̧i, piríi və gàatin ɛn ya və dà kó táltírì ní bai yò pai. 5Ŋdà pə́və́ mágdì yír ya və́ dà wá̧a̧r ní: Və́ wà̧a̧bà yír ya mà̧a̧ro ní, piríi dàŋ zíi mín dór tállì vee ri yò. Wəi kə̧ nì yír ya və́ dà wá̧a̧ dúgdì ní, ŋdaŋ pə́və́ró. 6Və fì̧i̧n núu varə́m núuno dálà iro bɛ? Ammá̧ və́ gàabà núu varə́mtò yò Vannáb váŋnə̀ də́ə pai. 7Yúl gor və́ní pɛ́m Vannáb gáar kùnlèrì, və́ wà̧a̧ dúul pai, və́ tàllo núu varə́m gùurɛ̀.

Yír ya dòn vìrdo Ŋyòo Yeesu yíri ní

(Mt 10.32-33, 12.32, 10.19-20)

8Ŋdaŋ pə́və́ró: Yír dòn vìrdo yír gùur di daŋ bə yòo yír mína̧ ní, Yírwa pɛ́m dàŋ dón vírdì Vannáb malekiatò nə́n ni kə daŋ wə yòo yír bəna̧. 9Yír so̧nnó yír gùur di ní, mí pɛ́m ŋdàŋnu só̧nì Vannáb malekiatò nə́n ni. 10Tò yír mùu líil Yírwa níilɛ̀, muur bee dà pu ká̧a̧rì. Ammá̧ yír dúullo Vannáb Fú̧u̧igò gá, muur bee dàn pu ká̧a̧r pai. 11Yó̧ŋ ya və à̧a̧və́ró fág bàar di, də́ə mólsàŋ lig di, də́ə gɛ̀n nə́n ni, də́ə gomna nə́n ni, və́ lòl símá̧a̧r vəŋ mú ya və́ dàŋnəŋ yúl və́ní nón sórdì ní pai, və́ lòl símá̧a̧r vəŋ ɛn ya və́ dà dáŋnì ní pai. 12Gàm təŋ bee ri vɛ́ Vannáb Fú̧u̧ig dàŋ pə́və́ mágdì ɛn ya və́ dà dónnì ní.”

Yí̧ŋ zauditóo ya kóŋ ɛn mú yà̧ŋtóo ni

13Yí̧ŋ də́ə yír gùur təŋ ni daŋ puro Yeesui: “Yírbògə̀rɛ̀, a daŋ pubà dàmwál míní bə́ŋ yà̧a̧ yɛ̀bbà ɛn ya táa bə́n vò yáglé ní.” 14Yeesu íi puro daŋ: “Hɛi mái, míi ŋdà pə́və́ muur və́ní fágdì rɛ̀, kə ŋyà̧a̧ pə́və́ zaudi və́ní ní?” 15Piri ní Yeesu daŋ puro yír pɛ́m: “Və́ laabà yúl və́ní vəŋ zaudi yá̧a̧sàŋ. Mú ya yír dí zaudi ní pɛ́m, dànə̀ŋ kə̧́nì wəi pai.” 16Yeesu mùu pə́vəro muur màgə̀r də́ə daŋ: “Yí̧ŋ zauditóo də́ə yòo vəŋ aŋ əní, lɛ́sír ví puro gùurvɛ. 17Yí̧ŋ bee sábdo koo símá̧a̧r di daŋ: Kə bə kó sɛ? Bə dín bàar ya bə dà lɛ́sír bən yò dí nə́ŋnì ti ní bai. 18Piríi mùuro daŋ: Yogwa, ŋgàaro ɛn ya ŋdà kór ní. Ŋdà túllì bin míntò yò, kə ŋyu̧u̧ nə̀ŋti nánə̀mtò də́ə, kə ŋdòr nɛn míní vəŋ ɛntò míní pɛ́m ti. 19Piríi kə ŋdàŋ pu dónnì yúl míní: A yòommà̧ lɛ́sír gùurɛ̀ ya dàu á̧a̧rì vɛr gùurvɛ ní. A túgbà, a lɛ́bà, a zòbà, a zágbà! 20Ammá̧ Vannáb mùu puro daŋ: Yà̧ŋtóo, vìn yò ri vɛ́ ŋdàŋ yo̧ŋkì mání ká vírdì. Ɛn ya a dí mòl ní yò dàŋ kə̧́nì yíwa na̧ rɛ?”

21Yeesu mùutiro sáŋ daŋ: “Yíbtò ya və dí mòlgəŋ pu yúl vəní zaudì, ammá̧ və dín zaudì Vannáb tól li bai pɛ́m, dàŋ pə́və kə̧́nì guvɛ.”

Və́ pə́ dòrbà fú̧u̧ və́ní Vannáb na̧a̧ ri

(Mt 6.25-34)

22Yeesu daŋ puro yír əntò: “Wəi kó rì, ŋdaŋgəŋ pə́və́ zɛ. Və́ lòl símá̧a̧r vəŋ ɛn ya kə və́ lɛ́ sòrəŋ yúl və́ní ní pai, vəŋ ɛn ya kə və́ pàar ùnəŋ fú̧u̧ və́ní ní pai. 23Yír lagə́l tàllo lɛ́síri, yír fú̧u̧ tàllo làai. 24Və́ tə̀bà gà̧a̧ləmtò: Və bàan lɛ́sír pai, və gə̀n pai, və dín bin pai, ammá̧ Vannáb pə́ŋnəvə lɛ́síri. Və́ tàlnə̀ núutò bɛ́?

25Yíwɛ kəvə́ təŋ ni sábgəŋ ɛnɛ̀, doo əní zòoŋ kúsà̧a̧r di zɛ ní. 26Ɛnwa ya sɛ́nvɛ́ yò pɛ́m və́ làn kór bai gá, ɛn kó rɛ və́ lòlgəŋ símá̧a̧r vəŋ bòo pərə̀ŋtò də́ə ní? 27Və́ tə̀bà lar kú̧u̧: Və ə̀ən digə́m pai, və tì̧i̧n làa pai, ammá̧ ŋdaŋ pə́və́ró: Sulemanu vəŋ yúl əna̧ mú ya lùb ní pɛ́m, pàar tə̀n làa mú lar kú̧u̧ də́ə bai. 28U̧u̧r ya kə̧ŋ gəəl líi yá̧a̧vɛ, yúwál líi dàŋ dú̧u̧rì vee ri ní, Vannáb pàargəŋ pə́vərì gá, və́ ní dàn tállì bɛ? Və́ kə̧ ní yò, və́ pə́ dòr kùnnə̀ fú̧u̧ və́ní Vannáb na̧a̧ ri pai. 29Və́ gìb yúl və́ní wá̧nì ɛn ya kə və́ lɛ́ ní vəŋ kə və́ zò ní pai. 30Ɛntò bee ní yíbtò ya gàan Vannáb bíi wá̧ kaaŋ nì. Və́ ní gá Bàa və́ní gàaro ɛntò ya bà̧a̧ pə́və́ zíirì ní. 31Və́ wá̧ bìibà Vannáb gɛ̀nɛ̀, ɛn ya pər ní Vannáb dàŋnəvə́ pə́rì.

Və́ mòl díbà ɛn dúurmtò və́ní gógsan ni

(Mt 6.19-21)

32Və́ lòl símá̧a̧r vəŋ ya gá və́ zoŋnə̀ bai yò pai, Bàa və́ní yá̧a̧ rì, dòrəvə́ koo gɛ̀n ni zɛ. 33Və́ fì̧i̧ tàlbà ɛn ya kəvə́ na̧a̧ ríi, san bee və́ pə́bà gímnábtò. Və́ díbà pùgə́rtò ya və dòrgəŋ san ti, gàŋnə̀ bai ní. Və́ mòl díbà ɛn dúurəmtò və́ní gógsan ni, wee ya dàn leer bíi ri. Lúunáb dàn zíir pai, zaar dàn líillì pai. 34Və́ gàabà, bàar ya ɛn dúurəmtò və́ní kə̧ŋ ní, símá̧a̧r və́ní pɛ́m kə̧ŋ tí vɛ́.

Və́ laa sɛ̀nmà Gɛ̀nbògə̀r yaasàŋ

35Və́ pàar kə̧mmà̧ tonóm làai, və́ kú díbà pitirlatò və́ní. 36Və́ kə̧mà̧ mú yíbtò ya laaŋ yírbògə̀r vəní tiitiŋni baŋgàl bàar di ní, gàm kə làro, mùuro yag gón ni ní, kə və bìl pu pagə́lɛ̀. 37Yíbtò ya gá yírbògə̀r vəní yaa zìivə və laa sɛ̀ngənu ní bee símá̧a̧r vəní pùubà. Ŋdaŋ pə́və́ró yɛ̧́ŋvɛ yírbògə̀r bee dàŋ kárì tonóm làa əní, dàŋnəvə sírdì lɛ́sír bàar di kə yà̧a̧ pə́və lɛ́síri. 38Tò yaa zìivə vìn təŋ ní, də́ə vìn təŋ tálle see, və laa sɛ̀ngənì ní, símá̧a̧r vəní dà púurì.

39Və́ gàaro, tò wàaltókòn ba gàalè sóo ya lúutóo dàŋ yáar ní ní, lúu ba dàn dórì koo wàri pai. 40Və́ laa sɛ̀nmà̧ və́ bə̀ri, gàm Yírwa dàŋ yáarì təŋ ya və́ gàan míi ri.”

Tonómtóo dúur vəŋ tonómtóo dumpánɛ̀

(Mt 24.45-51)

41Piɛr kɛ̀luro: “Yirbògə̀rɛ̀, a mùuŋ pu muur màgə̀r yò bə́i yá, yír pɛ́m nɛ?” 42Yeesu íi puro daŋ: “Yír wɛ̧́ŋsàŋtóo ya tò̧ŋ ɛn símá̧a̧r də́əvɛ ní yíwɛ? Yír bee yírbògə̀r əní dàŋ pə́ dórdì bòob koo na̧a̧ ri, kə pə́və lɛ́sír sóo ya və dà lɛ́rì ní pɛ́m. 43Yír ya yírbògə̀r əní dàu lá zíir tonóm bee ríi símá̧a̧r əní pùubà. 44Yírbògə̀r ən bee dàŋ pə́ dórdì ɛntò ya díŋ ní pɛ́m koo na̧a̧ ri, ŋdaŋ pə́və́ró. 45Ammá̧ tò yír bee sábdo daŋ yírbògə̀r tii fànə̀i bai, piríi lúró yì̧gə́rvartò vəŋ ka̧a̧vartò ya vəŋ tò̧ŋnəŋ ní lórì, lúró ɛn lɛ́rì, fùm zó píirì ní, 46yírbògə̀r əní dàŋnu lá zíirì yó̧ŋ ya sábnə̀ bíi ri, təŋ ya gàan míi ri. Yírbògə̀r bee dàŋ pu gím úrdì, kə yà̧a̧ pə́u ɛn ya yag ironáb dàŋ zíir ní bə̀ri. 47Fì̧i̧n ya gàaŋ ɛn ya túnúkòn yá̧a̧ ní bə̀ri, kón mai, tò̧n ɛn ya túnúkòn yá̧a̧ŋ ní bee bai pɛ́m, fì̧i̧n bee dàŋ gím tə́rì vəŋ ɛn losàŋ. 48Yír ya ə ní gàan mai, kóró ɛn ya və dàŋnənu lórì ní ní, ɛn losàŋ əní dàn zóŋnì pai.

Yír ya və pə́ ɛn gùurvɛ ní, və dàŋnu kɛ́ltírì gùurvɛ. Yír ya və pə́ dòru ɛn gùur na̧a̧ ri ní, və dàŋnu kɛ́l táltírì nə́n ni.

Yeesu daŋ bə à̧a̧nə̀i kà̧a̧b pai, bə à̧a̧i ɛn yɛbsàŋ

(Mt 10.34-36)

49Ŋyaa mìn sìrdo vee ɛ́g di. Mú ya ŋyá̧a̧ŋ ní vee bee ba àŋléro. 50Ŋdàŋ pógdì pógsàŋ uur də́ə, yakai lùbgənə́ŋ yúl li há̧a̧ kə kó tállì guvɛ. 51Və́ sábgəŋ ní yaasàŋ mín ya ɛ́g di yò ŋà̧a̧i kà̧a̧bò rɛ? Ŋà̧a̧nə̀i kà̧a̧b pai, ŋdaŋ pə́və́ró ŋà̧a̧i yɛbsàŋ. 52Gù̧u̧ yakai wàal ya yír núuno tí ní dàŋ yɛ́bdì, yír ta̧a̧ro dàŋ zə́bdì yír iro, yír iro dàŋ zə́bdì yír ta̧a̧ro. 53War túnú dàŋ zə́bdì wowa yí̧ŋwa, war yí̧ŋwa dàŋ zə́bdì túnú, war nùnú dàŋ zə́bdì wowa yá̧a̧lwa, war yá̧a̧lwa dàŋ zə́bdì nùnú, yá̧a̧l dàŋ zə́bdì gómà̧a̧lwa əní, góma̧a̧lwa dàŋ zə́bdì góma̧a̧lɛ̀.”

Gáa weerdì sóo

(Mt 16.2-3)

54Yeesu daŋ puro yír gùur pɛ́m: “Sóo ya və́ tə̀ro bɛl lúró tól yó̧ŋ dór di ní, və́ fuu daŋgəŋ və́ daŋ nawa dàŋ náŋnì, ɛn bee kóŋ yɛ̧́ŋvɛ. 55Tò və́ kìiro pɛl dù̧ dògiro tól zii lu ní, və́ dòngəŋ və́ daŋ ɛn dàŋ fí̧i̧rì, kóŋ yɛ̧́ŋvɛ. 56Yag ironábò! Və́ gàa wèergəŋ ɛntò ya kóŋ ɛ́g di vəŋ góg di ni rì, sóo yò ní ɛn kó rɛ və́ gàa wéernə̀ bíi?

Və́ kiimmà̧ muur və́ní sóo ya və́ lànnəŋ fág bàar di bíi

(Mt 5.25-26)

57Ɛn kó rɛ və́ fágnə̀ yúl və́ní mú ya dà dúur ní bíi? 58Tò yír dù'úró, və́ŋ ɛ̀mgəŋ fág bàar di iro pɛ́m ní, a gò̧mà̧ há̧a̧ və́ŋ zìi kó nə̀ŋmà̧ muur və́ní sóo ya və́ ɛ̀mgənəŋ bàanu ri ní, gàm kə à̧a̧ú fágtóo tuŋ pai. Fágtóo kàúró, dàŋnú pə́ dórdì sooze na̧a̧ ri, sooze ní dàŋnú dór tállì pursina ri. 59A dàn zíi vítírì lú pai, ŋdaŋ púró, há̧a̧ kaa kpaar kùn san mán ya və də̀ŋ pu ní see.”

Currently Selected:

LUKA 12: PNT

Highlight

Copy