Mak, echî 14

Á kubhi sê á yúí Jisos

(Mat 26.1-5; Luk 22.1-2; Jon 11.45-53)

1Mfín a kə̂t ébháe nnyi Erom í Ntə̂m Osʉ́ŋ na Erom Édî Ábhiî-Ábhíi Eyámám. Ane-echî akará-agore Obhasi na atóŋá-ebhín á kí wom mbá nnyi kə́n á kí fi Jisos ka ebhə̂t á yúí.#Ane 12.1-27. 2Kən á kére nyamḿ sê “Ée, tîk é bhó yim ejûm njí ka ebhú erom ane á bhá tûp nchot.”

Nne-nkáé yót a yúmi Jisos na akʉ́

(Mat 26.6-13; Jon 12.1-8)

3Ka ebhú áji, Jisos a ri ka eték í Betani ka njû Simun nnyo Mmaŋa-ofunum. Ebhú á kí di édî, nne-nkáé yót a bhák na akʉ́ ka otʉ arabásta esúi. Á yáme akʉ́ mmá na mfoné-mfoné nât. Akʉ́ nchane á kpóe ntí kpe-eji. Nne-nkáé nnyó a wâ otʉ mbí, a yʉ́ri Jisos akʉ́ áma ka echî.#Luk 7.37-38. 4Nji a yimî áno erû njí, etʉ̂ ane mba á rî áfo ka ekumi á yâm ḿbə́ŋé kpe-eji. Á róghe echoróm ábho-ábhô sê, “Jen é yími kən nne-nkáé nnyó a bhíbhi akʉ́ mmá áno? 5Akʉ́ mma kə́n á gúri ntâk i ntí kpe ésá, a káre akpák.” Ane mbá á gyê nne-nkáé nnyó efámám.

6Kən Jisos a sə́re ábho se, “Ó kará ên yê ńtə́mé jen? Maghê ên yê! A yîm ekpatə́m ejûm a káre ə̂m. 7Akpák á rî na ên chénchén ebhú, nne kpe a korê bhaghé ebhú a nyáŋe ábho, kən mme tîk ḿ bó joé.#Otira 15.11. 8Nne-nkáé nnyó a yîm a káre ə̂m, ekpak obhô obhê ó bhíghi. Na akʉ́ mmá mma a yʉ́ri ə̂m ka biji, a yúmi ə̂m ayép ebhú jə́t, kən á kə́n ə̂m. 9Deê ń sə́ré ên bəre kpe njə́n eji ka ngun ndə́m nji á kí səre otîp ogyebhá-ḿbə́ŋé Obhasi, á kí səre nchot nnyí ka etirím nne-nkáé nnyó.”

Juda a kâm Jisos egurúm

(Mat 26.14-16; Luk 22.3-6)

10Ka ebhú áji, Juda Iskariyot, ḿgbán yót ka ágbán ófó na ábháe mba á tóbha Jisos, a yə̂p a jak mbâ ane-echî akará-agore Obhasi, a jí gurí Jisos. 11Ebhú a sə́re ábho, á gyébhe ḿbə́ŋé kpe-eji, á chími sê á kí karé yê ntí. Juda a róghe mân mbá ewómóm yê a gurí Jisos mbâ ábho.

Jisos a dî Erom í Ntə̂m Osʉ́ŋ na ágbán abhê

(Mat 26.17-25; Luk 22.7-13,21-23; Jon 13.21-30)

12Ndaŋa-mbá ofú mbi Erom Édî Ábhiî-Ábhíi Eyámám ó si. Ofú mbí fə́ne nâ á yúa obhúi Erom í Ntə̂m Osʉ́ŋ á yʉ́ri agyʉ́ŋ ka nsi. Ágbán í Jisos á bhə̂p yê sê, “O wóme é jí dí ejə́ré Erom í Ntə̂m Osʉ́ŋ fan?”

13Jisos a tûm ábho ábháe na otîp se, “Choŋ ên ka eték. Tîk o kpúghi ên nne-ndûm etat na ebhí ayép ka echî. Tôp ên yê. 14Gyê ên njû-njû nnyi á gye. Ebhú ó gye ên, sə́re ên mfone njû se, ‘Ńsé owəré se deê ó tóŋé mmon-i-njû owe nnyo yê a kí di Erom í Ntə̂m Osʉ́ŋ na ágbán abhê.’ 15Ó bhəp ên yê, a kí toŋe ên ekpatə́m í mmon-i-njû nnyo á tʉri a ri ka ósô enyóŋ. Jighî ên ejə́ré édî erom áfo.”

16Ágbán mbá á yə̂p á jak á jî yên fə́ne chénchén iyîm ka ekpak nji ńsé ábho a tíbhi. Á yîm fə́ne édî Ntə̂m Osʉ́ŋ njí, á tʉ́ri á kî. 17Ebhú egu é síi, Jisos a bhák na ágbán abhê ófó na ábháe, á bhâ kúmi á dí erom njí. 18Nji á kûn áno á dik, Jisos a sə́re ábho se, “Deê ń sə́ré ên bəre nne owəné yót tîk a gúri ə̂m. Nne ányo a ri mfá na mme a dík édî njí.”#Nkôn 41.9.

19Nji ágbán abhê á yúghi nchot nnyí, nsae a súi ábho ḿbə́ŋé. Á róghe ebhə́bhə́m yê yóré-yóré sê, “Ńsé, mme asík, to áno?”

20A táme ábho se, “A ri nne owəné yót ka ên mbá ófó na ábháe. Yê nnyo a kí bhi obhô obhê ebhú jə́t na mme ka okpere édî mbí. 21Mmon-i-ntem-nne tîk a kpô ka ekpak nji á séŋe. Kən tîk é bhîp é chîŋ na nne nchane nnyo a kí gurí yê. Kə́n é nôp é chîŋ sê á kâ jî ntʉ́ghi nne ányo ojí bhúghí-bhúghí.”

Ntûfâm a dî erom na ágbán abhê

(Mat 26.26-30; Luk 22.14-20; 1 Korin 11.23-25)

22Nji á kí di édî njí, Jisos a kô mkpât i brêt a fî. A káre ekûp mbâ Obhasi, a kíri ńnyə́ne, a káre mbâ ágbán abhê. A sə́re ábho se, “Kó ên dî. Ḿfa a ri biji ibhámé.”

23A yûŋ fə́ne ńkôp na aməm ka etím. A káre ekûp mbâ Obhasi, a káre ḿmáne mbâ ábho á gwô á sîk atem. A sə́re mân ábho se, 24“Ḿfa nâ agyʉ́ŋ amámé mma á tóŋe ńgyímí nnyi Obhasi a fonê na ane ngun. Agyʉ́ŋ amámé tîk a gbô ka nsi ka echî ane etî-etî.#Ane 24.8; Jer 31.31-34. 25Deê ń sə́ré ên bəre tîk ń do kpó gwo aməm mmá kpát ta ofú n kí gwo mma fê ka otúi Obhasi.”

26Á kôn mân ekôn, á mághe á jak nnyi Egui Orif.

Jisos se Pita tîk a táŋe yê ka nsígha-njəm ebhú

(Mat 26.31-35; Luk 22.31-34; Jon 13.36-38)

27Jisos a sə́re mân ágbán abhê se, “Chénchén ên, tîk o bê o mághe ên ə̂m, ka á séŋe sê Obhasi se,

‘Tîk n yúi mbábha-obhúi,

obhúi ó chât.’#Sak 13.7.

28Kən ḿ kpo, Obhasi a yîm ə̂m n chə́bhe njəm ka ekpin, n kí raŋ ên mbá nnyi Gariri.”#Mat 28.16.

29Pita a táme yê se, “Kpe atem á bé wâ chénchén, mme tîk ḿ bó be.”

30Jisos se, “Deê ń sə́ré wâ bəre égyé njí, ka atʉ́ mmá títí, kən ndûm nkok a bhá kuk ntə̂m ébháe, we áji o kí taŋé se ó ka riŋí ə̂m ntə̂m-ntə̂m ésá.”

31Kən Pita a kpô nyeré se, “Kpe é fábhe sê á yúí ə̂m na we, ḿ bó taŋé bəre ń ka riŋí wâ.” Ágbán mba ngá fép á chôt ekpak njí jə́t.

Jisos a jî góre Obhasi ka Gesemani

(Mat 26.36-46; Luk 22.39-46)

32Jisos na ágbán abhê á jên á sî eji á bhíŋa sê Gesemani. A sə́re ágbán abhê se, “Kumî ên mfá, mme ń jí góre Obhasi.” 33A bhîŋ Pita na Jems na Jon se á jí sík yê. A bhâ fôn ekpatə́m nsae ka ḿbə́ŋé. 34A sə́re baPita se, “Nsae nnyi a ri ə̂m ka biji a fâŋ a chîŋ, kpe eyúúm tîk a yúi ə̂m. Kumî ên mfá, bhábhe ên.”

35A mághe ábho ka eji áji, a jak ochî mkpât. A gbô ka nsi, a róghe egoróm Obhasi se, kə́n a yîm yê a kâ yên oseŋe mbi ó rî yê mbá-ochî. 36Se, “Ńsé omé, ikom fép í rî wâ ka obhô, yim oseŋe mbi ó fúní ə̂m. Kən deê é dʉ̂ ka okorá-ḿbə́ŋé obhâ, ekpak nji mme n wóme asík.”

37Nji a gorê Obhasi, a rúi ngyím a bhá kep ágbán abhê Pita, kən a yên ábho á kí yae. A sʉ̂k ábho, a bhə̂p Pita se, “Simun, o kí yae ên a ri eyô a? Ó bhó bhik ên ekumúm mbít áwa kpe mát a?” 38A sə́re ábho se, “Ka yáé ên! Gorê ên Obhasi sê ó fôn ên osoná-ḿbə́ŋé ka oseŋe mbi ó kə́ bha! Ḿ məŋe bəre ḿbə́ŋé a korá, kən amə̂t á kí rap.”

39A kpô maghé ábho a jak a jî kpô goré Obhasi ekpak nji ndaŋa-mbá. 40Nji a chəbhê njəm, a kpô yén ágbán abhê mbá ka eyô, ka á ket kpe-eji. Á nyə́me kən kpe nji á chóra á ká riŋí.

41Jisos a mághe ábho a jak. Ebhú a chəbhê njəm ka osúí ntə̂m ésá, a bhə̂p ábho se, “O nyə́ne o yáá ên eyô, o yoá ên biji a? É bhik. Ebhú é si. Ńgyê, á guri Mmon-i-ntem-nne mbâ ane abhí. 42Duî ên ngyím é jî. Ńgyê nne nnyo a gurî ə̂m a kə́ bha.”

Á fi Jisos

(Mat 26.47-56; Luk 22.47-53; Jon 18.1-12)

43Nji Jisos a nyə́ne a chorá, ḿgbán yót ka ágbán abhê ófó na ábháe a kamá se Juda a kíri. A bháe na njok ane ka ndə́p mba á fíi ntəme na akpûn. A ri ane-echî akará-agore Obhasi na atóŋá-ebhín na ane-akúí eték nâ á túmi ábho. 44Juda a káre ekam ane njí eriŋ se, “Nne nnyo n kí tamé ngaŋ nâ nnyo ó woma ên. Fiî ên yê choŋ, ka kâm ên a bé.” 45Nji Juda a síi eji nji Jisos a ri, a jak a jî kûp yê se, “Ńsé.” A táme yê fə́ne ngaŋ. 46Ekam ane njí é fî fə́ne Jisos. 47Nne yót nnyo a ri na yê kpírí-kpírí, a yə̂p akparanja amê, a gbût otûŋ í nsʉ́ŋ nnyo ntûfâm nkara-agore Obhasi.

48Jisos a bhə̂p mân ane mba á bháe yê ewúbhúm se, “O bháe ên áno mme ofi na ntəme na akpûn noŋ ó tobha ên nnyágha-ejʉ̂ a? 49Chénchén ofú, ń kumi na ên ka ókʉ́rí achot Obhasi, m kpík ên achot kən ó ka fi ên ə̂m jen? Kən deê achot á jên ka ekpak nji á séŋe ka nwet Obhasi.”#Luk 19.47; 21.37.

50Nji á fíi áno Jisos, ágbán abhê fép á bê á mághe yê.

51Kən nguŋi yót a ri fə́ne áfo nnyo á tobha Jisos, a bhúi biji na éfô. Á dâŋ yê efiím, 52kən a bê oyán a mághe éfô ejê.

Á ko Jisos á ji ka ochî atáŋá-eték

(Mat 26.57-68; Luk 22.54-55,63-71; Jon 18.12-14,19-24)

53Á kô Jisos á jak mbâ ntûfâm akará-agore Obhasi. Chénchén ane-echî akará-agore Obhasi na ane-akúí eték na atóŋá-ebhín á chə́me ka njû nnyí. 54Pita a tôp ábho nyáŋé-nyáŋé ta a gyê éré ókʉ́rí ntûfâm nnyó, a jî kúmi na abhábhá-ókʉ́rí mbí, á yobha ngûn.

55Akará-agore mbá na echəme Atáŋá-eték ndə́m, á dâŋ á wóm kpe nchot nnyi á kí kum Jisos á yúí yê, kən á ká yen echî. 56Ane etî-etî á sə́re áfúbhí á kpê na Jisos, kən nchot ábho nnyi a kamê na ntem cháŋ.

57Ane mba tat á tə̂m á rúi ngyím, á sə́re áfúbhí sê, 58“E yûk yê a chorá se tîk yê a bhíbhi ókʉ́rí achot Obhasi mbi e gbeê na abhô, kən ka mfín ésá, yê a kí gbe mbi tat mbi nne kpe yót á bhó bhik egbeém.”#Jon 2.19. 59Kən kpe ḿma á ká kam na atem.

60Ntûfâm akará-agore Obhasi a rúi mân ngyím, a bhə̂p Jisos se, “Nji ane mbá á sə́re nná sê ó yim, ó ka fon kpe ejûm echoróm a?” 61Jisos á ka támé kpe eyum.

A kpô bhə́p yê se, “We nâ Krayis, nne nnyo Obhasi a túmi se a yim ngun á sém a? We nâ Mmon Obhasi, yê nnyo chénchén ejík é jóe é káre yê a?”

62Jisos se, “Mme a ri yê. Ên chénchén o kí yen ên fə́ne Mmon-i-ntem-nne noŋ a kí kumí ka ekumi ejík, mkpe obhô-orûm Obhasi nnyo a fonê ikom chénchén, a chə́bhe fə́ne njəm a bhák ka átʉ́k í ngurobhú.”#Dan 7.13.

63Nji Jisos a táme áno, ntûfâm nnyó a fî éfô ejê yê ḿfoné, a wáre ka oyámá-ḿbə́ŋé. A kpíghi mân mbâ atem a bhə̂p se, “Echî nji e kí not atî-isê mba tat a ri jen? 64Ó yuk ên akpatə́m achot abhí mma a chorê mfá a kpê na Obhasi. Ó kere ên mân sê jen?”

Ane mba á rî áfo á táme sê, “Esup é bhip yê, é yúí yê.”#Mbín 24.16.

65Etʉ̂ ábho á róghe Jisos oson echóóm ka biji. Á kô éfô á bhôp yê ka amə̂t, á təbhá na agba, kən á bhəbha yê sê a tak nne nnyo á təbhá yê na egba. Abhábhá-ókʉ́rí mbá á kô yê á təmá á jak.

Pita a táŋe Jisos

(Mat 26.69-75; Luk 22.54-62; Jon 18.15-18,25-27)

66Pita a nyə́ne ka etím ókʉ́rí mbí. Nsop yót nnyo á yimá etûm mba ntûfâm akará-agore Obhasi a kí chiŋ. 67Kən nji a yéne Pita a kí yobhe ngûn, a kêp yê ka ochî nyamḿ. A sə́re yê se, “We fə́ne o ri na Jisos nnyo nne Nasaret ányo.”

68Kən Pita a táŋe se, “Ń ka riŋí yê, ń ka məŋé kpe ejûm nji ó chorá.” A mághe eji ekumi njí a jî gyími ka nnyo-ebhám nji é rî ka ókʉ́rí. Ka ngyím ányi, ndûm nkok a kûk.

69Kən nsop nnyó a kpo yén Pita ka eji njí, a róghe esə́rə́m ane mba á gyím áfo se, “Nne nnyó a ri nne ábho.” 70Kən Pita a kpô taŋé.

Kpe ebhú é ká rap, ane mba á gyím áfo á kpô chot na Pita sê, “Nji táŋám mfá cháŋ, we nne ábho, ka o dʉ ebhat í Gariri.”

71Kən Pita a chími se, “Deê Obhasi a kpəré ə̂m nnyen ekpərə́m ájoé ń səra áfúbhí. Ń ka məŋé kpe ejûm m kpê na nne nnyo ó chorá ên áno.”

72Ka nkúbhi ebhú áji, ndûm nkok a kûk ka osúí ntə̂m ébháe. Pita a tît mân ejûm nji Jisos a sə́re yê ebhú áji se, “Kən ndûm nkok a bhá kuk ntə̂m ébháe, we, Pita, tîk o táŋe ntə̂m-ntə̂m ésá se ó ka riŋí ə̂m.” Nji Pita a tirî nchot nnyí, a gbô ka ekʉ̂ a kí rʉri.

Okuqokiwe okwamanje:

Mak, echî 14: ETUNT

Qhakambisa

Dlulisela

Kopisha