Luuka 2
2
1Sel ajal andis keiser Augustus välja seaduse, et Rooma impeeriumis tuleb kõiki hõlmav rahvaloendus. 2See oli esimene rahvaloendus Süüria maavalitseja Küreeniuse ajal. 3Niisiis läks igaüks oma linna end kirja panema. 4Joosep põlvnes kuningas Taavetist, seepärast lahkus ta Galileas asuvast Naatsaretist, et minna Juudamaale Petlemma, Taaveti linna. 5Ta läks end sinna kirja panema koos Maarjaga, kes oli temaga kihlatud ja lapseootel. 6Kui nad seal olid, jõudis kätte lapsesaamise aeg. 7Maarja tõi ilmale oma esmasündinud poja, mähkis ta riidelappidesse ja asetas sõime, sest võõrastemajas ei olnud vabu tube.
8Seal lähedal olid mõned karjased öösel väljadel ja valvasid oma karja. 9Neile ilmus Issanda ingel ja Issanda hiilgus paistis nende ümber. Nad kohkusid üliväga!
10„Ärge kartke!“ ütles ingel neile. „Tulin teile tooma head uudist, mis rõõmustab kõiki inimesi. 11Täna sündis teile siin, Taaveti linnas, Päästja. Ta on Messias, Issand. 12Te tunnete ta ära selle märgi järgi: te leiate lapse riidelappidesse mähitud ja sõimes lebamas.“ 13Äkki ilmus palju taevaseid olevusi, kes ülistasid Jumalat, öeldes:
14„Au olgu taeva Jumalale ja maa peal rahu inimestele, kes on talle meele järele!“
15Pärast seda kui inglid olid lahkunud ja tagasi taevasse läinud, ütlesid karjased üksteisele: „Lähme Petlemma ja vaatame, mis on toimunud sellega seoses, millest Issand meile rääkis.“
16Nad kiirustasid sinna ning leidsid Maarja, Joosepi ja lapse, kes lamas sõimes. 17Kui nad olid seda ise näinud, siis levitasid nad uudist toimunust ja sellest, mida oli neile selle lapse kohta räägitud. 18Kõik, kes seda kuulsid, olid karjaste jutust hämmastunud. 19Kuid Maarja pidas hoolikalt meeles kõik, mis oli juhtunud, ning mõtles selle peale sageli. 20Karjased läksid tagasi oma karja valvama ning ülistasid ja tänasid Jumalat kõige eest, mida nad olid kuulnud ja näinud, sest kõik oli just nii, nagu neile oli öeldud.
21Kaheksa päeva pärast oli aeg laps ümber lõigata ja talle pandi nimeks Jeesus. See oli nimi, mille ingel oli andnud enne, kui ema oli lapseootele jäänud. 22Kui nende puhastusaeg vastavalt Moosese seadusele lõppes, viisid Joosep ja Maarja ta Jeruusalemma, et teda Issanda ette tuua, 23nagu Issanda seadus ütleb: „Kõik esmasündinud pojad tuleb Issandale pühitseda.“#2:23. Tsiteeritud 2. Moosese 13:2. 24Seal tõid nad ohvri, nagu Jumala seadus määrab, „paari turteltuvisid või kaks noort tuvi“.#2:24. Tsiteeritud 3. Moosese 12:8.
25Tol ajal elas Jeruusalemmas mees nimega Siimeon. Siimeon tegi seda, mis oli hea, ja ta oli väga vaga. Ta ootas pikisilmi Iisraeli lootust ja Püha Vaim oli tema peal. 26Püha Vaim oli talle näidanud, et ta ei sure enne, kui on näinud Issanda Messiat.#2:26. Või „Kristust“. 27Vaimu juhtimist järgides läks ta templisse. Kui Jeesuse vanemad tõid väikese poisi, et teda pühendada, nagu Seadus nõudis, 28võttis Siimeon Jeesuse sülle, tänas Jumalat ja ütles:
29„Issand ja Õpetaja, nüüd saad oma sulasel lasta rahus surra, nagu sa tõotasid, 30sest ma olen ise näinud sinu päästet, 31mille sa oled kõigi jaoks valmistanud. 32Ta on valgus, mis näitab rahvastele sind, sinu rahva Iisraeli hiilgust.“ 33Jeesuse isa ja ema olid rabatud sellest, mida Siimeon tema kohta ütles.
34Seejärel Siimeon õnnistas neid ja ütles Jeesuse emale Maarjale: „Määratud on, et selle lapse tõttu paljud Iisraelis langevad ja paljud tõusevad. Ta on märk Jumalalt, mille paljud hülgavad, 35näidates sellega, mida nad tegelikult mõtlevad. Aga sina tunned, nagu tungiks mõõk otse sinust läbi.“
36Jeruusalemmas elas ka naisprohvet Hanna. Ta oli Aaseri suguharust, Penueli tütar, ning ta oli väga vana. Ta oli olnud abielus seitse aastat 37ning oli siis leseks jäänud. Ta oli kaheksakümne nelja aastane. Ta veetis aega templis Jumalat ülistades, paastudes ja palvetades. 38Just siis tuli ta nende juurde ja hakkas Jumalat kiitma. Ta kõneles Jeesusest kõigile, kes ootasid seda aega, mil Jumal Jeruusalemma vabastab.
39Kui nad olid täitnud kõik, mida Jumala seadus nõudis, läksid nad tagasi oma kodulinna Naatsaretti Galileas. 40Laps kasvas tugevaks ja oli väga arukas. Jumala õnnistus oli temaga.
41Jeesuse vanemad rändasid igal aastal paasapühaks Jeruusalemma. 42Kui Jeesus oli kaheteistkümneaastane, läksid nad pühadele nagu alati. 43Kui pühad olid läbi ja oli aeg koju naasta, jäi poiss Jeesus Jeruusalemma, kuid tema vanemad ei teadnud seda. 44Nad oletasid, et ta oli koos kõigi teistega koju rändamas. Kui päev oli möödunud, hakkasid nad teda sõprade ja sugulaste juurest otsima. 45Kui nad ei suutnud teda leida, läksid nad tagasi Jeruusalemma, et teda seal otsida. 46Alles kolme päeva pärast leidsid nad ta templist. Ta istus vaimulike õpetajate keskel, kuulas neid ja esitas neile küsimusi. 47Kõik, kes kuulsid teda rääkimas, olid tema arusaamisest ja vastustest üllatunud.
48Tema vanemad olid täiesti segaduses, kui nad nägid, mida ta teeb. Ema küsis talt: „Poeg, miks sa meiega niimoodi käitusid? Su isa ja mina oleme end haigeks muretsenud! Oleme sind igalt poolt otsinud!“
49„Miks te mind otsisite?“ vastas Jeesus. „Kas te ei teadnud, et ma peaksin olema siin, oma Isa kojas?“ 50Aga nad ei saanud aru, mida ta sellega mõtles. 51Siis läks ta koos nendega tagasi Naatsaretti ja tegi seda, mida tal kästi. Tema ema pani hoolega tähele kõike, mis oli juhtunud. 52Jeesus kasvas ja sai järjest targemaks ja tugevamaks ning oli Jumala ja inimeste soosingus.
Selectat acum:
Luuka 2: PKP
Evidențiere
Partajează
Copiază
Dorești să ai evidențierile salvate pe toate dispozitivele? Înscrie-te sau conectează-te
Sihtasutus Piibel Kõigile. Released under Creative Commons Version 4 BY-SA
