LUKA 20

20
Múk aleesleemuú Yesu gu yaahamiís
(Mat 21:23-27; Marko 11:27-33)
1Looarka wake Yesu muu guna baraá Doó Mungú wa intsaahhatimís, nee Ya/abtór hho' gana alki/iít. Kaahamuusér uren ar Mungú nee intsaahhatuusér hara'ayár Mose nee bariise kuna i daqáy, 2kuri báy, «Ti ádbeer, muruuwí ta tlehhit, aleesleemuú kur tlehhit a gaalá, nee heé aleesleemuusíng ngwa haniis a heemá?»
3Yesu iri oó', «Aníng sleeme kuungá' nu yaahaás, Xáy, 4Baatiísmoó Yohane amór naa daáhh a amór Mungúhe laqaá a amór muu? Amór naa daáhh ooare'.»
5Tari kilooín axweés, ta kaahi, «Bara ooaán, ‹Amór naa daáhh a amór Mungú,› ti bay, ‹Ahaá ala, Yohane musa haratlinti'ii'iiká?› 6Ala bara ooaán, ‹A amór muu,› muu sleémeero ti tlaquut ar tlaa/e, asma Yohane kwaa tsaáhh adór tar aarusmo.» 7Tari oó', «Amór naa daáhh a xuaanaaká.»
8Yesu inooín giri báy, «Aníng sleeme aleesleemuú muruuwí ngur tlehhiit ngu dirhúng i ooaaká.»
Slaqsoó qaymór sabiíbu ar taa saayín
(Mat 21:33-46; Marko 12:1-12)
9Yesu slaqsaywí guna ar axweés dír muu iwa kaahi, «Heeko xaaiikaari ta babay sabiíbu gina dahaás baraá qaymoorós, nee qaymo gari saayín dír doosluuse. Inós iri aa'aá káy amór yaamaá saawá', iri amoodá' wa hoót deelór yaariire. 10Qoomár bu'uungw iwa xeér, lawaalmoowós oo wák guri ya/aáw, as bu'uungw nguwa bahh leehhi dír doosluuse. Doosluuseedá' lawaalmoodá' guri múx, guri dabaá kaaharén ar watlís, kwaa gaárí haniisiiká. 11Nee lawaalmoó tsár guri male ya/aáw. Tam kwí sleeme kuri muúx, kuri mureekeemiís, kuri dabaá kaaharén ar watlís, kwaa gaárí haniisiiká. 12Slám lawaalmoó tám guri male ya/aáw. Kwí sleeme kuna tlaqamiís, kuri guús baraá qaymoodae. 13Heé qaymoodá' loó' iri oó', ‹Adór ni laaq a adoomá? Garmaaeé' kwí oo sla'aarusmo un ya/aáw. Dooqa inós burkwa ár, ku ilaiwaa/.› 14Ala doosluuseedá' nguwa aán, tari kilooín axweés ta kaahi, ‹Kwí a aaliitmoowós. Un gaasaán, as daqaní aali tawa toorén.› 15Kuri duúx baraá qaymoodae, kuri gaás.
«Xáy, heedaáduú qaymo loó' doosluuseedá' adór ngi laqi a adoomá? 16In hardah, doosluuseedá' gari tsuu/, nee qaymoodá' gari múk hatlá' i haniis.»
Kaangwí kuwa axaás tari oó', «Aasla'áy, kangwsíng miwa tleehharuút.»
17Yesu giri i qaytsiít giri báy, «Ahaá ala, gooirí mii kát?
‹Tlaa/adá' qwatsiiruuse aa sí',
aa tlaa/ár ur tleehhít
ar do' ira gawdúy.›
18Umuúqo heewo oo gawaá tlaa/arí huú', aqo in qeqtatín, nee slám tlaa/arí bar hee ngwa i hú', aqo gun naasuúr.»
Yaahasa daanduú bu'utuú koódi
(Mat 22:15-22; Marko 12:13-17)
19Intsaahhatuusér hara'ayár Mose nee kaahamuusér uren ar Mungú kana tsaáhh gawaá slaqsayqaáqá' aa kaahi, a inooín gin kah. Gawaá adoorihe Yesu kuna loohi leelehhiít ar kur oohi siiwadár kilae, ala muu kuna da'ayumiít. 20Pa/ángw qoóm kuna leelehhiít, muu kuri ya/aáw amór Yesu, nee mukdá' tina adór mulqeerós tleéhh, as Yesu kuwa gigdin gawaá axweesanaywós kudá' i kaahi, as /aymu kuwa slay oo kur sakwasleemuuti aluuwo dír ga/aawusmoó waawutmoó múk Roma. 21Yesu kuri yaahaás, kuri báy, «Intsaahhatusámo, atén a xuaán kuúng tidá' ganaa' an kát nee an intsaahhatimís. Slám kángw uroó hee u yaahamiská, ala loohír Mungú adoodá' ir gana' tinar intsaahhatimís. 22A hariímáro waawutmoó múk Roma kuwa koódír i hanisaan, laqaá aasla'áy?»
23Ala Yesu hhaahhafingw'ín kudá' nguwa tsaáhh, giri báy, 24«Xáda, peesmo laqaamare'. Slaqsaywí gawaakií dirií' nee gooirihe awa heemá?»
Tari oó', «Slaqsaywí nee gooirihe awa waawutmoó múk Roma.»
25Yesu giri báy, «Ar waawutmoó múk Romár wa hariim, amoorós ti hanise', nee ar Mungú wa hariim, amór Mungú ti hanise'.»
26Ala gawaá /aymi'iiwós kudá' aa kaahi, ooharo kwa aleeslayká dír geeraá muko. Mu/aywatstós tidaádá' kari waa/oó/ tari xasliít.
Yaahasa daanduú waasle/
(Mat 22:23-33; Marko 12:18-27)
27Bahh'alé baraá mukduú Sadukayowo Yesu kuna i daqáy. Inooín a mukdá' káh waasle/ i kaahh. Yesu kuri báy, 28«Intsaahhatusámo, Mose hara'ayaarí ngina atén i gooín, ‹Hee bira gwaá', harér aa geexáy bir na/oó koondaaká, hhiyaawós ngi aali, as doó hhiyaawós iwa tlay.› 29Hhaeekaari faanqw i dayá'. Oo geera ina duuxún, iri gwaá', na/oó aa geexáy i kaahh. 30Oo tsár hareedaádá' gari aál. 31Oo tám sleeme gari aál, nee sleémeero faanqwamaawo kari aál, tari qaátl, ala na/oó taa geexáy i kaahh. 32Nee alhhe'eesaywo /ameenidár kilá' sleeme iri gwá'. 33Bál deelór waasle/ bira xeér, /ameenidá' a harér heemá daxta? Asma inooínaadá' faanqwamawo kana aaliít.»
34Yesu giri báy, «Múk yaamuuká' i duuxuxún nee ki duxuut. 35Ala kudá' hariimá' waasle/atisaro nee tawa baraá slafingwdá' hardáh wa hooti, inooín ta duuxunká, slám ki duxuutiiká. 36Slám ta malé qatliiká, asma inooín a adór malayke, nee inooín a na/aá Mungú, asma tawa múk naa waaslee/. 37Mose sleeme ngaa oó' ar geehhoeema adór muu ir waasleé/. Dír ki gooín a dír kangwduú kitkiinti. Didaádae kángw Aako guna oó' adór tar, ‹Munguú Abrahamu nee Munguú Isaka nee Munguú Yakobo.› 38Nee inós a Munguú tu'uwooká, ala a Munguú múk slaáf, asma sleémeero ta slaaf dirose.»
39Intsaahhatuusér hara'ayár Mose bahh'alé tari oó', «Intsaahhatusámo, kuúng ar ganaa' aga ó'.» 40Adoorí ngina ooiyé' asma heé yaahaasaro gwa malé qiitl i kaahh.
Yaahasa daanduú Kristo
(Mat 22:41-46; Marko 12:35-37)
41Yesu inooín gina yaahaás, «Muu mis kaahi Kristo a Garmoó Daudi. 42Asma Daudi inósuú kilá' baraá kitaábuú Wara'amto ina káh,
‹Aakoó Mungú Aakooeé' guna báy,
Iwiít bihhaaeé' awa doó /iyáy
43tam ay dír wakuuseerók ngi baraá dabaawógií qaas.›
44Daudi gun Aakoowós ar ateetín, daxta adór tar garmaawós?»
Yesu intsaahhatuusér hara'ayár Mose ngiwa gurbu'ún
(Mat 23:1-36; Marko 12:38-40)
45Nee muu sleémeero qoomár nguwa iiárií qamin, Yesu eeharuuseerós gari báy, 46«Ti harmagahhe' nee intsaahhatuusér hara'ayár Mose. Asma inooín barta hi'iimiit, tlabaá tlet ngi slaiyá' dahamisuwo, nee kiwa taaqweemisi ar ilaiwa/ame dír boo/oó muu barka áy. Slám inooín kiteeraá geera ngi tsawdaaditiyá' baraá maraá saaliingo, nee maraá kiwa dahi'isi muruú /aymaaro. 47Slám malé alé muruú kwaeeli kun /aa/aay, nee firór yaariir kan firaarín ar hhaahhafiingw. Kuká' sakwasleemár ur ngi slayá'.»

Currently Selected:

LUKA 20: IRQW

Highlight

Share

Copy

None

Want to have your highlights saved across all your devices? Sign up or sign in