Matayo 8
8
Heé tiqtír tsatimituú koóm
(Mk 1:40-45; Lk 5:12-16)
1Yesu iwa gawaá tloomár wa aweér, boo/oó úr oo muu guri eehaár. 2Heé tiqtír tsatimituú koóm iri amoorós i hardáh, guri i tumbarara'aát, iri oó', “Aáko, kuúng bar slá', i aleesleér iwa hhehhe'es.”
3Yesu guri dakós i gan'aás guri kwatiít, guri báy, “Án a slaá', hhoohhooúw.” Hamtidár kilae tiqtirós tidár tsatimit iri hungú/. 4Yesu iri oó', “Ga/aaweek, tí ma heé bawaar, ala tláw, ti laqaan dír geeraharusmoó saalíngw múk Yahudi. Muruudá' Musa aa hara'ayín haniiseek, tí i lamabu'uungw tleehhit dir'ine.”
Yesu lawaalmoó geeraharusmoó askaári gwa hungu/uús
(Lk 7:1-10)
5Yesu iwa dáh baraá gixsár Kapernaumu, geeraharusmooko askaári iri hardáh dír Yesu, iri oó', 6“Aáko, lawaalmooeé' i dír dó' wa tiiq, tiqtír sol'omituuwo, i ló'wa slahhaa'.”
7Yesu iri oó', “Án ni hardáh, ngu hungu/uusár áw.”
8Geeraharusmooduú askaari iri oó', “Aáko, aníng a hariimaaká ar kuúng niwa dat baraá dooeé' alé. Ala kuúng /aymu na ooeek, nee lawaalmooeé' i hunguu/. 9Asma aníng sleeme múk i baliít i deer, slám askaárír án ni baliit i deer. Kwí bura báw, ‘Tláw,’ aqo in tláy, nee kwí bura báw, ‘Qwaláng,’ aqo nin hardah. Nee lawaalmooeé' bura báw, ‘Adoorí tleehheek,’ aqo gan tleehh.”
10Yesu /aymi'iidá' ngiwa axaás, iri waa/oó/, iri oó' dír mukdá' nee inós ti alkoomá', “Án a kah, haratlintaaór ur ar adór tí aga baloó ariiká tam dír heé wake baraá múk Israeliwo. 11Án a kah, múk yaariír ni hardah, oo da/aá daáhh nee /uwaawo. Inooín ta al iwiit dír muruú /ayma dinkwa nee Abrahamu nee Isaka nee Yakobo baraá waawuti'iimár dooriiwo. 12Ala mukduú waawuti'iimarí kun kwaahh tsee/áy alé baraá giwti, an didá' tawa /aa/amin nee sihhina' kiwa qirirtliimisi.” 13Ala Yesu geeraharusmooduú askaari guri báy, “Tláw waátl, tisíng taa haratlintí' i tleehharut diroge.”
Lawaalmoowós kudá' iri hunguú/ siiwaadár kilae.
Yesu aayór harér Petro gaa hungu/uús
(Mk 1:29-31; Lk 4:38-39)
14Yesu iri hardáh dír doó Petro. Aayór harér Petro gari didí áy, i gawaá qatani, i tíq ga/atanto. 15Yesu dákw aayoodá' guri kwatiít. Ga/atanto iri huungú/, iri tleér, guri sagadiyús.
Yesu múk yaariír gu hungu/uumiis
(Mk 1:32-34; Lk 4:40-41)
16Qoomár tsiindoowo múk yaariír oo neetlaamér koóm kuna huwahuúw dír Yesu. Inós neetlaameedá' gari hingeemiís ar /aymi'iiwós, muu sleémeero guri hungu/uumiís oo tiqtír dimbadimbé. 17Asma /aymuudá' aarusmo Isaya aa káh iwa boo/i, gídaabá, “Inósuú kilá' slaqwaatlakweerén gana óh, nee tiqtirén gari gagaár.”
Múk Yesu gu eehartá wa slaá'
(Lk 9:57-62)
18Yesu ngiwa ár gídaabá boo/oó úr oo muu ngwa harweér, iri oó', “A gayuuqá' i waaraahhaán.” 19Intsaahhatusmooko wák oo hara'ayár Musa guri i daqáy guri báy, “Intsaahhatusúmo, án kuúng u eehaár umuúqo dír ta keera.”
20Yesu iri oó', “Intsaawe i mar'ór koón, nee tsir/o i maray'ín koón#8:20 Tsir/o i maray'ín koón Gíbaabá tsir/o i tsureemoó koón., ala Garmoó Hee tam dír sagós ngu i qaasi i káhh.”
21Eeharusmoowós oo hatlá' ina oó', “Aáko, ala ya/ám, baabuúeé' ngu ala foól.”
22Ala Yesu guri báy, “Án eeharáng. Mawaagáy múk adór tu'u, tuaá muk'ín ngi foliitiye'.”
Yesu tlawi gaa xasltís
(Mk 4:35-41; Lk 8:22-25)
23Yesu iri tsa/án gawaá miringamo, eeharuuseerós guri eehát. 24Fur'a tlawi gari ló'wa leexwaanduúr, tam ma'aay niri tsifaqamiitiyé' baraá miringamoó i alé. Ala Yesu qoomaadae aa guú'. 25Eeharuuseerós guri i daqeér, guri tlés guri beér, “Aáko, atén ti ba/amis, aga qwaaraán.”
26Giri báy, “Mas da'ayumitá', kuungaásingá' haratlintaaór niina.” Hamtidár kilá' iri tláy, fur'a nee tlawi giri iigahhaát, umuúqo gaaro iri xaslít.
27Mukdá' iri waa/oó/, tari oó', “Heewí a heé adoomá, asma tam fur'a gu ilaiwaawá/ nee tlawto.”
Múk neetlaamér koóm oo yaamaá Gerasi
(Mk 5:1-20; Lk 8:26-39)
28Yesu iri gayuuqá' i waaraáhh, baraá yaamaá múk Gerasi. Nee múk tsár oo neetlaame tiri doogiyé', i baraá /aantaá dahhiyá'. Slám a múk xaraásl. Tam hee waarahhamaá loohidá' gi qiitliiká. 29Tari tseé', tari oó', “Atén nee kuúng a milá, Garmoó Mungú? Nina hardáti as atén tiwa slahhe'eemis dír qoomaarén ira xeeriiká?”
30Daqtaka yaariir ar baynu i deer ar qaw, dir'ín tidaádae ka saaw. 31Neetlaameedá' Yesu guri harhheehhe'és, iri ó', “Atén birta gús, ti meer, atén a dahamaá awaán baraá daqtá baynuuqá'.”
32Gari báy, “Tlawsé'.” Tari ti'iít, tari dahamaá áy baraá baynuudá'. Naxés daqtá baynuudá' sleémeero iri /e/eetiín ar gaanslaay ay baraá tlawi, iri baraá ma'áy qátl.
33Ala de'eamuusér baynuudá' iri ta'aiín, tari tláy ay baraá gixsa. Iidíguudá' sleémeero kuri alki/iít, nee iidíguú neetlaameedá' sleeme. 34Múk gixsadá' tindiri ti'iít as Yesu nguwa artá ay. Nee qoomár kuwa ár, kuri harhheehhe'eés iwa quutli baraá ayaaine.
Jelenleg kiválasztva:
Matayo 8: IQWNT
Kiemelés
Megosztás
Másolás
Szeretnéd, hogy a kiemeléseid minden eszközödön megjelenjenek? Regisztrálj vagy jelentkezz be
Iraqw New Testament © Bible Society of Tanzania, 1977.
