Matayo 12
12
Eeharuuse iwa pikimís deelór hungu/umaawo
(Mk 2:23-28; Lk 6:1-5)
1Qoomaadae Yesu ina waaraáhh ar baraá tla/ángw qamaá angaáno bál deelór hungu/umaawo. Eeharuuseerós iri qwarít, angaáno guri pikimís guri/ák. 2Múk Farisayo adoodá' ngiwa ár, tari oó' dír Yesu, “Ga/aaweek, eeharuuseerók gár i tlehh a gár hariimaaká deelór hungu/umaawo.”
3Yesu giri báy, “Aga soomusi'iikáhe adoodá' Daudi aa tleéhh, qoomár iwa qwariít? Inós nee mukdá' ti alkoomá' 4tana dáh baraá Doó Mungú. Inós mikaáteedá' taa qaás as Mungú gari /aáy, tidá' inós wa hariimaaká /aymaaro, tam mukdá' nee inós ti alkoomá' sleeme, aqo har geeraharuusér saalíngw múk Yahudi kilooín. 5Slám aga soomusi'iikáhe baraá hara'ayár Musawo? Baraadae kaa gooín gídaabá geeraharuusér saalíngw múk Yahudi hara'ayár deelór hungu/uma gan giqaaqeér baraá Doó Munguhe bál hungu/umaawo, ala tam adoorihe taa dakuusiiká. 6Ala án nu baw, diirihe heé ak úr i deer ta Doó Munguhe. 7Kaa gooín gídaabá, ‘Gár ni slaa' a ilahhooarooká, ala a kuungá' tiwa kiloohúng gurtlatleera'.’ Kuungá' gídaabár /aymi'iiká' geeraawo bar xuá', múk tlakweemaá koomaaká geera u sakwasleemuta'aaká. 8Asma Garmoó Hee an Aakoó deelór hungu/uma.”
Heé dakós aa sol'oot kuwa hungu/uús
(Mk 3:1-6; Lk 6:6-11)
9Yesu iri amoodá' wa tláy, iri dáh baraá dooín oo saaliingw. 10Nee heeko dakós aa sol'oot i baraadí dirii'. Yesu kuri yaahaás, tari oó', “Xáy, i hariínda muu kuwa hungu/uumisi deelór hungu/umaawo?” Adoorí kana oó' as kuwa sakwasleemár wa slai.
11Yesu giri báy, “Dirhunge hee a heemá oo bee/irós ar wák aa /et baraá bohóngw i aleeró, oo ga máw duuxaro as tawa deelór hungu/uma. 12Hee i ak slahhaaiikáhe ta bee/iro. Gawaá adoorihe hhooeema kiwa tleehhi deelór hungu/uma i hariná'.” 13Aluuwo heedaádá' guri báy, “Dakók gan'aaseek.”
Dakós guri gan'aás, iri hunguú/, iri hhooáy adór kuduú tsár wa ale. 14Ala mukduú Farisayo tari ti'iít, tari kwasleemár tlehhiít daanduú Yesuwo adór kur gaasi.
Sagadiyusmoó taa tsawaár
15Yesu adoodá' ngiwa tsaáhh, iri tláy didaádae, nee múk yaariír guri eehaár. Sleémeero giri hungu/uumiís. 16Yesu mukdá' guri báy, “Tí ma heé bawaara'.” 17Asma /aymuudá' aarusmo Isaya aa oó' iwa boo/i, kudá' iwa oó',
18“Ga/aaweek, sagadiyusmooeé' kudá' naa tsawaár
a sla'aarusmooeé' kudá' muunaáeé' gwa qwal/atis.
Qeeruueé' u dirós i haniís.
Iidíguú sakwasleema gu alki/iit
dír múk xoordu sleémeero.
19Inós i kaantinká, nee i tseeiiká ar afór ur.
Slám hee afoorós ga axaasiiká loohiro.
20Daaír aa qwaambit ga geeqayká,
slám taambír quuír duxuum ga gaasiiká,
ay dír gan'amuú inós i huuwi i baalin.
21Nee múk xoordu inós guri haraxuu'.”
Yesu nee Beelsebuli
(Mk 3:20-30; Lk 11:14-23)
22Qoomaadae heé neetlaamér koóm kunguri huúw amór Yesu. Heedaádá' a taampa, slám a heé afa wásl. Yesu guri hungu/uús, heedá' afa wásl iri axweés, nee iri xumiís. 23Boo/aydá' sleémeero iri waa/oó/, tari káh, “Heewí a Garmoó Daudiwoóke?”
24Ala múk Farisayo adoodá' ngiwa axaás tari oó', “Kwí bir neetlaamér gusiisín, gár ngir gusiisin a /uuruú Beelsebuli, kudá' úr oo neetlaame.”
25Ala Yesu inslaway'ín nguwa tsaáhh giri báy, “Umuúqo waawuti'iimaro birti tlaampa'aamís kilós alé, i hhitirút. Slám gixsa, laqaá umuúqo do'o birti kilós tlaampa'aamiis, do'dá' i sihhitiiká. 26Nee Neetlaangw bir Neetlángw hingeemiis, inós ti kilós gusiisín. Ala waawuti'iimarós adór ir sihhit a adoomá? 27Nee aníng barnaxes a neetlaamér gusiisiím ar /uuruú Beelsebuli, xáy, mukhúng /uuruú ngir gusisina' a /uuruú heemá? Ala gawaá adoorihe mukhúngú kilá' kuungá' nus kwasleemuut. 28Ala aníng bar neetlaamér gusiisiím ar Qeeruú Mungú, waawuti'iimár Mungú naa qaroó amorhúng i hardát.
29“Hee dahamu gu aleesláya baraá doó heé /uuruú koóm, heedaádá' /uuruú koóm burungwa tseegiiká ala alé. Ala burungwa tseék, daqaní do'ós hayoharo gu aleesláy.
30“Heé barte'eén i diriiaaká, kwí a án iga sii', nee kudá' burumburiimaaká dinkwa nee aníng, inós in tsaafimiis. 31Gawaá adoorihe, án nu baw, muu ku gurtláy umuúqo tlakweemaawo nee umuúqo /aymuú /ooslimto. Ala kuduú Qeeruú hhoohhoó' gwa /ooslin, ku gurtlayká. 32Umuúqo heewo oo /aymuú /ooslima gu oó' daanduú Garmoó Heewo ku gurtláy. Ala umuúqo heewo oo /aymuú /ooslima gu oó' daanduú Qeeruú hhoohhooe, ku baloó gurtlayká baraá yaamuukae, tam baraá yaamuudá' xaw'a.”
Xa'ano nee na/'iiwós
(Lk 6:43-45)
33“Xa'ano burku hhoó', na/'iiwós ki hho', laqaá xa'ano burku tlaákw, na/'iiwós sleeme ki tlakw. Asma xa'ano gár kur tsaahhi a na/'iiwós. 34Kuungá' xwaylár dayshe, kuungaásingá' tlakw, adór axweesanoó hhó' kur axwesá'? Asma hee gár i axweesi a tidá' muunaáwós iwa hatsi. 35Heé hhoó' gár i hanmiisi, a muruú hhó' baraá daqaari'iimarós tidá' hhoe. Heé tlaákw gár i hanmiisi, a muruú tlákw baraá daqaari'iimarós tidá' tlakwe.
36“Ala án a kah, umuúqo axweesantá gídaabár koomaaká ar muu i ooi, faarór axweesantadá' ka haniis bál deelór sakwasleemaro. 37Asma kuúng tu gan'amí harafaar as axweesanaywók kudá' taa axwés, laqaá kuúng tu sakwasleemuut as axweesanaywók kudá' taa axwés.”
Múk tlákw i layár leelehhiit
(Mk 8:11-12; Lk 11:29-32)
38Qoomaadae intsaahhatuusér hara'ayár Musa bahh'alé nee múk Farisayo kuri báy, “Intsaahhatusúmo, atén laya a sla'aán arto ar kuúng ta tlehh.”
39Giri báy, “Qartá tlakw nee ar tsaatuuse i layár leelehhít. Ala layár ta slay i káhh, ala a har layár aarusmo Yona kilós. 40Asma adoodá' Yona ira hoót baraá guruú siyó wa ale deelo tám, tlaatla/aangw nee xweeraawo, Garmoó Hee sleeme in hoot baraá guruú yaamuú wa ale. 41Bál deelór sakwasleemaro múk Ninawi i sihhiit dinkwa nee múk de'emaaká'. Ala múk de'emaaká' ku sakwasleemuut as tlakweemaaín nee múk Ninawi. Asma múk Ninawi ina hhu'u'ún, axweesantá Mungú tidá' Yona aa alki/iít ngiwa axaás. Ala diirihe heé úr i deer oo Yona gu baá/. 42Bál deelór sakwasleemaro waawuto'ór basa i sihhít dinkwa nee múk de'emaaká', nee inós gin sakwasleemút as tlakweemaaín. Asma inós amór saaw ngina wa tleér, as sagalooár Sulemani ngiwa axaasár eer. Ala diirihe heé úr i deer oo Sulemani gu baá/.”
Ki/imá neetlaame
(Lk 11:24-26)
43“Neetlaame bar hee ngwa geemeér, aqo in tleér in harweeriiriín baraá yaamaá kaahaár wa ale, as dii ngiwa leelehhit ar i hungu/us, ala ga sleeraaká. 44Iri ó', ‘Aníng a kií/ amór dooeé' kudá' ni daahh.’ Ala binda kí/, do'dá' burungwa aán, ku kaahaár, slám kwa fiíts nee kwa parootuús, 45in tleér, neetlaamér hatlá' faanqw gan léhh, ar ak tlakw inós ba/a. Nee tari dah, tari baraadá' wa hoot. Nee tlehhemuú heewí in ak tlakúy ló'wa ale ta kuduú geera ba/a. Adoorí an adoodá' mukwí tlákw oo de'emaaká' ku laqi.”
Hha'aá Yesu nee aayír'ín
(Mk 3:31-35; Lk 8:19-21)
46Qoomár iwa axweesi nee boo/aay, aayoorós nee hhaeewós naxés ta tsee/aá wa sihhimiit, ta axweesantá slaa' nee inós. 47Heeko wák iri oó', “Aayoorók nee hhaeewók ta tsee/aá wa sihhimiit, kuúng tu artá wa slaa'.”
48Iri oó' dír heedaádá' iidík ngwa huuw, “Aayor'eé' a heemá, nee hhaee'eé' a ín heemá?” 49Diitsa gari looloqoós amór eeharuuseerós, iri oó', “Ga/aaweek aayor'eé' nee hhaee'eé'. 50Asma umuúqo heewo oo sla'aarír Baabuúeé' kuduú gawaá doori ga tleéhh, an hhiyaaeé' nee hho'or'eé' nee aayor'eé'.”
Jelenleg kiválasztva:
Matayo 12: IQWNT
Kiemelés
Megosztás
Másolás
Szeretnéd, hogy a kiemeléseid minden eszközödön megjelenjenek? Regisztrálj vagy jelentkezz be
Iraqw New Testament © Bible Society of Tanzania, 1977.
