MATEO 8

8
Bakurarati Jesús ɨmoti tamanti leproso
(Mc 1.40-45; Lc 5.12-16)
1Naukiche tɨkuati tato Jesús onɨki axɨmanu yirityux, sɨrɨmanama sɨromatɨ isiuti. 2Auki tamanti ñoñɨnx maunxokonoti ui lepra, bachesoiyoti esati auki nanti ɨmoti:
–Axɨkɨ Yɨriabux, axtɨ axianka, aisɨbu sɨtɨpɨkiñɨ axɨna noxokox iñemo.
3Axti Jesús iñatati ne'esti kɨtɨpɨti, nanti:
–Ixhanka. ¡Sɨrɨbu akɨtɨpɨkikɨ!
Isiukai, axti maniki leproso sɨrɨbu kɨtɨpɨkiti noxokox ɨmoti. 4Nantityo Jesús:
–Asasatɨ, tapɨ anati isukarɨche urapoi. Akosiatai esati sacerdote, akaintyo akumanatabo, ityobo nikiaɨbuku nomɨnantɨ akɨtɨpɨkikɨ, takana yakɨpukuxti Moisés, nauki atusi ɨmoma axɨbama sacerdotes.
Bakurarati Jesús ɨmoti ikumanakataxti yɨriabux romano
(Lc 7.1-10; Jn 4.43-54)
5Naukiche iñataiti Jesús au Cafarnaúm, tamanti ɨriatu masortaboka romano kuati esati manityanati ɨmoti nauki asamuti nuxia. 6Nanti ɨmoti:
–Yɨriabux, maunxokonoti isumanakata au nipo, chɨpokorotipɨ takisɨrɨti oboi axɨba oboxo kɨtɨpɨti.
7Aiñumuti Jesús nuraxti:
–Yɨkatɨ tanu nauki xhakura ɨmoti.
8Axti maniki ɨriatu masortaboka aiñunuti:
–Yɨriabux, chɨkoñopɨtɨ iñemo ayetɨpo au nipo. Akɨpuatai nauki uxianati tato naki isumanakata. Akɨpuatai ɨmo noxokox nauki aɨrotɨ pɨnanakiti, nauki uxianati tato. 9Tyopiki axɨñɨntyo yaka ikiana bakɨpukuka auki ape, abomaintyo masortaboka ɨmo nixhakɨpuku. Axtɨ sukanañɨ ɨmoti taman akosi, sɨrotitɨ. Sukanañɨintyo ɨmoti kiatax ariaku, kuatati. Axtɨ ikɨpukatityo isumanakata ane yachɨkoiti, isamutenti.
10Kɨtobɨsoti Jesús naukiche onkoiti axɨna sane, nanti ɨmo axɨmanuma nesaxti apóstoles:
–Ñemanauntu sukanañɨ aume champɨti naki isuputakati au nanaiña Israel takanati naki ñoñɨnx taruku ñakokonaunkuxti. 11Sukanañɨntyo aume sɨrɨmanama ñana kuamatɨ auki tansɨrɨ aukityo nimɨmɨx, tɨmonsoma ñana a'ama ichepeti Abraham, ichepeti Isaac ichepetityo Jacob au nɨriakax au napes, 12tapɨ axɨbama ikonomoche axɨmanu nɨriakax au napes, penekoma ñana tyɨrɨpo au tomikianene. Auki kaɨma kuatɨ nareokox ichepe suchekixh.
13Auki nanti Jesús ɨmoti maniki ɨriatu masortaboka:
–Akosi tato au napo, tari uxiante aemo takana axɨna aikokota. Isiukai uxia tato ɨmoti ikumanakataxti maniki ñoñɨnx.
Uxia tato ɨmo nipiakɨstoti Peru uiti Jesús
(Mc 1.29-31; Lc 4.38-39)
14Yebotitɨ Jesús au nipoxti Peru, tabɨko uiti nipiakɨstoti ananka barɨkɨro pakɨtayo. 15Iñentati Jesús ne'es, axɨmanu pakɨtaixh tochenaña, tyone kaɨma atɨrai aserebi ɨmoma.
Bakurarati Jesús ɨmoti axɨbama sɨrɨmanama maunxokono
(Mc 1.32-34; Lc 4.40-41)
16Naukiche tɨtobikia sɨromatɨ esati Jesús sɨrɨmanama aɨbu axɨbama aboma machoboreka kɨtɨpɨma. Ui taman yakɨpukuxti penekoma uiti machoboreka kɨtɨpɨkimia, namanañaintyo uxiankama tato uiti. 17Axɨna sane uxiante nauki akoko axɨmanu ɨriotɨ tɨkañe uiti profeta Isaías, naukiche nanti sane: “Yasutiuti axɨna nutakisɨrɨkɨ omixhankio tato uiti nanaiña noxokoka.”
Axɨna kausane uɨrotɨ isiuti Jesús
(Lc 9.57-62)
18Naukiche astaiti Jesús taruku nububikixhimia tyupekuti, bakɨpuruti aityompɨkama axɨmanu narubaityu tux. 19Auki sɨrotitɨ esati tamanti maniki manunekanati ɨmo bakɨpukux uiti Moisés, nanti ɨmoti:
–Maestro, ixhanka yɨrotɨ asiukɨ au nanaiña kauta naɨkɨ.
20Aiñumuti Jesús nuraxti:
–Numantureka bopo'oso kɨtu tapɨ nutaumanka ane niñosemenux, tapɨti Aɨtoxti ñoñɨnx champɨ kauta aikonokoti nityanuxti.
21Axti kiatax axɨpekukimia axɨmanuma nesaxti apóstoles, nanti ɨmoti:
–Axɨkɨ Yɨriabux, chebo obi yɨrotɨ baeta iñanati kɨtu iyaɨ.
22Aiñumuti Jesús nuraxti:
–Ariaku isiuñɨ, asioma sane axɨbama tɨkoiñoma tari uixhimiantoe aiñanamakɨ kɨtu.
Tochenko makiɨtɨ uiti Jesús
(Mc 4.35-41; Lc 8.22-25)
23Sɨrotitɨ Jesús au taman canoa, axɨmanuma nesaxti apóstoles sɨromatɨ ichepeti. 24Auki kaɨma iñatai onɨ axɨmanu tux yarusɨrɨx makiɨtɨx supiuru tux au canoa. Tapɨti Jesús anakati manumuti. 25Auki axɨmanuma nesaxti apóstoles sɨromatɨ aisɨtopɨnanamati, namatɨ ɨmoti:
–¡Yɨriabux, asasatɨ suichaku! ¡Tɨniyɨkɨx uɨro kiana tux!
26Aiñumuti nuraxɨma:
–¿Kausane tarukapae naupixhuku? ¡Apekiatai axɨna napakokonaunku ane aboi!
Naukiche tɨnanti axɨna sane, atɨraiti bakɨpuruti ɨmo axɨmanu makiɨtɨx ɨmointyo axɨmanu tux nauki etayoi, auki nanaiña sɨsio etayoi. 27Axɨma, aɨbu nikɨtobɨxɨma, ñankitioma pɨnanakimiantoe:
–¿Ñakutipatai naki, makiɨtɨx ichepe narubaityu tux opikokota yakɨpukuxti?
Axɨbama aboma machoboreka kɨtɨpɨma auki Gadara
(Mc 5.1-20; Lc 8.26-39)
28Naukiche iñataiti Jesús tyopɨ axɨmanu narubaityu tux, au axɨmanu kɨx Gadara, kuamatɨ toxɨma kɨmenuti aboma machoboreka kɨtɨpɨma kuamatɨ uturuki nikɨ makoiñoka sɨromatɨ esati. Namanaiña kɨtobɨsoma taruku nixhukuxɨma ñɨnanama champɨti ikonɨtiyɨ isiuki axɨmanu kutubiux ñɨnanama. 29Amonkoma tosibikoma:
–¡Tapɨ asikia suisuata, Aɨtoxti Tupax! ¿Ayekatɨ tauna nauki suichakisɨrɨ obi abo axɨmanu nanenes ñana sɨrotiki?
30Saimia aukimanu amonkio sɨrɨmana nupaucheka bubaso, 31axɨmanuma machoboreka namatɨ ɨmoti Jesús asamuti nuxia:
–Axtɨ aipeneka somɨ, chebo obi someno yokɨtɨpɨ axɨmanio nupaucheka.
32Nanti Jesús ɨmoma:
–Amekosi. Axɨmanuma machoboreka ikiaɨburumakɨ kɨtɨpɨki axɨmanuma mañoñɨnka sɨromatɨ yokɨtɨpɨ nupaucheka. Isiukai nanaiña axɨmanio nupaucheka opipiakɨnaño kɨmama opiñatai au narubaityu tux opiñemekanaño eana, akamanu mokoiño.
33Axɨmanuma asaramatɨ yutaku axɨmanio nupaucheka besɨburuma, naukiche iñataimia au tube urapoimia nanaiña axɨna astaimia, nanaiñaintyo axɨna astaimia uxiante aɨbu axɨmanuma amonkoma machoboreka kɨtɨpɨma. 34Auki namanaiña axɨmanuma po'oso auki tube sɨromatɨ kauta nakaxti Jesús, naukiche asaramati namatɨ ɨmoti asamuti nuxia tari yɨrakatitɨ auki axɨmanu kɨx.

वर्तमान में चयनित:

MATEO 8: CHIQB

हाइलाइट

शेयर

कॉपी

None

Want to have your highlights saved across all your devices? Sign up or sign in