Rukasi 22

Jõvijã kõ oja'a Jesu jukaa rã rè remẽwarà

(Mateusi 26.1-5; Maku 14.1-2; Juwão 11.45-53)

1Ke'ĩ Juteu kõ wãmõi kõ jisyryawer moetea 'arà okwatà.#22.1 Karamoe remẽ Janejare'e wekyioka Juteu kõ rãmõi kõ Ejitu yvy pe wyi imoisyry kõ. Karai kõ Páscoa dos Judeus e'i a'evoa pè. Ajamã'ẽ Jesu poeraawerà pè ywesõ Páscoa e'i kupa. Emogeta Jisyry. 12.1-27; Epr. 11.27-29; J.K.R. 7.30-36 Ãmẽ meju vororo e'ãgwerà o'utà kupa.

2Ãmẽ Janejare'e pè oporegeta mãe kõ rõvijã kõ ojimo'eai Jesu rè iko. Ãmõ, tãmõ Moisesi remikusiwarerà rè poromo'e mãe kõ ve a'evo ekoi.

– Manyvotà põkõ Jesu sireko ijukaoka, e'i ojiupe ojimogeta teã'ã rupi kupa ipi.

Ajamã'ẽ okyje mirà kõ wyi kupa. Ajawyi nopyyive kupa.

Jutasi, “Erõvijã ame'ẽtà pepo pè”, e'i remẽwarà

(Mateusi 26.14-16; Maku 14.10-11)

3Ãmẽ Satanasi#22.3 Ãjãgai rõvijã. uu sikaepo oike Jesu remimo'ekwerà 12 mã'ẽ mõ py'a pupe. Ma'e, Jutasi Sikarioti eu erà pè mã'ẽ py'a pupe tè oike. 4-5Ajawyi Jutasi opõ'ã oo jõvijã kõ pè oporegeta. Janejare'e pè oporegeta mãe kõ rõvijã kõ pè. Ãmõ, Janejare'e moe'ea retã rãrõarà kõ pè. A'e kõ ojatykapa upa remẽ, oo Jutasi ipyri kõ. Kee e'i ipõ ijupe kõ:

– Ame'ẽ kuwa erõvijã pepo pè, e'i.

Oryvay aepo renu kupa ãmẽ. Ojimogeta manyvo werekotà kupa ãmẽ. Ime'ẽa rã repy rè ojimogeta teve kupa.

– Kee javu karakuri orome'ẽtà ãmẽ neupe, e'i kupa.

6– Hoõ a'evotà tè, e'i Jutasi.

Aja paire wãrõ jẽ rã'ĩ, ãmõ kõ reã'ã rupi tè tome'ẽ Jesu ipo kõ pè.

Tãmõ kõ rekoawerà moetea 'arà renonewarà

(Mateusi 26.17-25; Maku 14.12-21; Juwão 13.21-30)

7Ãmẽ Juteu kõ omoetetà wãmõi kõ jisyryawerà. Kaneiru ra'yry ojukatà imii iwa kupa. Ãmõ, meju vororo e'ãgwerà oinõ tevetà iwa kupa. [Wekoa rupi a'evo ekoi kupa ipi.] #Jisyry. 12.14-20 8Ãmẽ a'e 'arà mẽ Jesu omono wemimo'earà kõ mõ too wenone kõ rupi toposiko amãtejẽ a'evoa rã rè. Kejõ omono. Peturu. Ãmõ, Juwão. Mokopejõ. Kee e'i ijupe kõ:

– Pekwa erenone Jerusarẽ taa kyty, janejimiwa rã pemokatu, tãmõ kõ jisyryawerà moetea 'arà renone, e'i Jesu ijupe kõ.

“Hoõ” e'i ãmẽ kupa. 9Ãmẽ kee e'i ijupe kupa:

– Mã mè kuwa põ oromokatutà ja'umã'ẽ? e'i kupa.

10Ãmẽ e'i Jesu:

– Age'e a'evoa rã rè peo remẽ, a'e taa pè peiketà. Ãmẽ kwaima'e mõ rè pemã'ẽtà okwa remẽ, e'i. A'e warypy yy rena mõ omovytà erokwa ereko. A'e rakypy rupi peotà, ajaate peotà pemãjã ee, mã tetã wyry pè põ oiketà, e'i. 11Ãmẽ a'e tetã jarà pè kee pejẽtà: “Japo, orerõvijã kee e'i oremuu neupe: ‘Mape kuwa põ tãmõ kõ jisyryawerà rè oroja'atà? Ije, eremimo'ekwerà kõ reve?’ e'i oremuroka nekoty”, pejẽtà ãmẽ ijupe. 12Aepo pejẽ remẽ, tetã jarà peneraatà jura pè. Tena ipevu katu mã'ẽ mõ wesatà peupe ãmẽ. A'e wyry pè awi pemokatu janejimiwa rã, e'i Jesu.

13Oo ãmẽ Jerusarẽ gyty ovãe kupa. Jesu ayvu rupi katu omã'ẽ jimiwa rã rena rè kupa. Pirujẽ ja'aa rã rewarà rè oposiko kupa.

Jesu omãnõa rã rè oja'a remẽwarà

(Mateusi 26.26-30; Maku 14.22-26; 1 Korĩtu 11.23-25)

14Ajaire jimiwa 'arà remẽ gatu Jesu werovãe wemimonokwerà kõ ereko. Namesa ypy pè ojimoena ojimiwa kupa ky'y. 15Ãmẽ kee e'i Jesu ijupe kõ:

– Apota katu aã age'e peneve jajimi'u jakupa, e'i. Ikatuay peneve tãmõ kõ jisyryawerà rè jaja'a rã'ĩ emomorijau e'ãve, e'i.

16E'i jẽ ijupe kõ:

– Aã na'u mijẽ'ãi, ajaate kãramõ Janejare'e emojõvijãokatà emojikuwa remẽ, e'i.

17Ãmẽ ojimi'u kupa upa remẽ, Jesu uvary aisiriri katu mã'ẽ rena opyy, kaneku. Omoete Janejare'e ee. Ome'ẽ ajaire ijupe kõ erokwa.

– Aã peme'ẽ me'ẽ ojiupe iwa, e'i Jesu ijupe kõ.

18Ajaire kee e'i wemimo'ekwerà kõ pè:

– Age'e jõ tè aã uvary a'u. Age'e rire na'u mijẽ'ãi rã'ĩ, ajaate kãramõ Janejare'e emojõvijãokatà emojikuwa remẽ, e'i.

19Ajaire meju opyy. Omoete rã'ĩ Janejare'e ee. Ajaire openo peno imosãi ijupe kõ to'u kõ.

– Aã pepyy iwa. Epirà ra'upa tè aã meju ame'ẽ tape'u, e'i. Amãnõtà peupewarà mõ [Janejare'e tè tojimory pene ãmẽ ky'y]. Agyvoa rupi emãnõawerà rè peja'atà, e'i.

20Ãwĩvo ve ojimi'u kupa paire, Jesu kaneku opyy mijẽ, uvary aisiriri katu mã'ẽ rena. Kee e'i ijupe kõ:

– Eruwykwerà ra'upa tè aã [uvary aisiririkwerà], e'i. Aã pe'u, e'i. Kee jaa tè agyvoa. Aã rupi ojikuwatà Janejare'e rè jajimory mã'ẽ. Amãnõ remẽ eruwykwerà oẽtà opepeità peaiwererà repykarà mõ. Emãnõa rupi Janejare'e ayvu pyaukwerà aje ywete mã'ẽ ojiãparõtà, e'i.

[Aepo e'i paire yveve ome'ẽ ijupe kõ erokwa.]

21Ajaire kee e'i ijupe kõ:

– Uve eãpã mõ ike janepõ'õ mè age'e. A'e epyri tè ojimi'u upa, e'i. 22A'e eme'ẽtà ãmõ kõ po pè tejuka kupa ky'y. Amãnõtà tè. Janejare'e ayvu rupi tè amãnõtà, ajimojane mã'ẽ rõmõ. Ajamã'ẽ mokoi a'e eme'ẽtà ãpã kõ po pè mã'ẽ pè. Ipojy aità ijupe ãmẽ ajaire, e'i wemimo'ekwerà kõ pè.

23Ãmẽ aepo renu remẽ kee e'i e'i ãmẽ ojiupe kupa:

– Eeee! Ava pewarà mõ põ aepo e'i? e'i ojiupe kupa.

“Ava põ ootà jo'arà kytywarà rõmõ?” e'i tite kupa remẽwarà

24Ajaire sa'u Jesu remimo'ekwerà kõ ojimojõvijãa rè ojimo'eai ojierõarõ kupa. Kee e'i ojiupe kupa:

– Ava janepõ'õmorà mõ põ jo'arà kytywarà mõ ootà? Ije kuwasi mijã! e'i e'i tite ojiupe kupa.#Mat. 18.1; Mak. 9.34; Ruk. 9.46

25Ajamã'ẽ Jesu omogeta kõ aepo e'i kupa remẽ. Kee e'i ijupe kõ:

– Ãnĩ. Juteu rõwã mãe kõ rõvijãgwerà tè ojimokasi oẽ wemĩgwai kõ 'arà kyty, ãwisõ emĩgwai rõmõ toiko. Apijarerà kõ ywesõ emĩgwai kõ omoe'e ipi. “Mire'eay poropãtavõ mã'ẽ tè ãwĩ”, e'i oõvijã kõ pè kupa ipi. 26Na'evo'ãi ãmẽ pepytery pè. Ajawyi pepyterà rupi jo'arà kytywarà jowyry kytywarà vo 'ejẽ toposiko ipi. Temĩgwai vo 'ejẽ tapeiko poropãtavõarà rõmõ ãmẽ, e'i ijupe kõ.#Mat. 23.11; Mak. 9.35; Mat. 20.25-27; Mak. 10.42-44

27E'i jẽ:

– Ava ywesõ kuwa põ jamoe'e? Jõvijã põ jamoe'e kuwa? Temĩgwai põ ma'e remẽ jamoe'e kuwa? Ãnĩ! Jõvijã tè jane e'e! A'e tè wapy namesa uvuri ojimiwa ipi. Temĩgwai ãmẽ emi'õ rã ome'ẽ oõvijã pè to'u ipi. Ajare kee a'e pejẽ. Penõvijã rõmõ ipe ije aiko pepytery pè. Ajamã'ẽ penemĩgwai vo 'ejẽ aiko ipi. Ajawyi ikõ evo jẽ tapeiko poropãtavõarà rõmõ nẽ ereruparà mõ, a'e pejẽ, e'i Jesu.#Juw. 13.12-15 28Pejẽ tè epyri pepyta emopyte'uarà rõmõ ipi ajimomorijau remẽ. Nereityi pekupa ipi. 29-30Ajawyi ãwitõ Papa emojõvijãokatà jane kõ pè emojikuwaoka, ãwĩvo ve poromojõvijãokatà Isaeu kõ pè. Ajawyi ereve pejimi'utà penory rõmõ ere ajimojõvijã wasu remẽ. Ãmẽ Isaeu atyry kõ rõvijã kõ rõmõ peikotà, e'i. 12 atyry rõvijã kõ rõmõ poromoẽokatà ãmẽ. Ekokwerà kõ pemosã'ãgatà esa, e'i.#Mat. 19.28

“Nekuwai rã'ãgatà rejupa”, e'i Jesu Peturu pè remẽwarà

(Mateusi 26.31-35; Maku 14.27-31; Juwão 13.36-38)

31Ãmẽ e'i Jesu Peturu pè:

– Simão, ejapyaka katu eayvu rè! Satanasi ojimo'eai pene. Kee e'i Janejare'e pè peupewarà mõ: “Aã'ã kõtà imomorijau kõ. Ãwitõ nikatui mã'ẽ jamopopo ipi, ãwĩvo ajimoraratà ee kõ”, e'i Satanasi peupewarà mõ. 32Ereity titetà rejupa. Ajamã'ẽ Papa pè aporegeta peupewarà mõ, terejirovija jẽ ere neiko. Nejivy mijẽ ekoty remẽ, emokasi nevoarà kõ tojirovija jẽ ere kupa, e'i.

33Ãmẽ Peturu e'i:

– Ãnĩ! Noroity'ãi, erõvijã. Aiko jẽtà nepyryvo aiko. Najipirau'ãi ije. Ajawyi nemopã'ã kupa remẽ, temopã'ã ve kupa ãmẽ, nevo ve. Nejuka kupa remẽ, tejuka ve ãmẽ kupa, e'i tite Peturu Jesu pè.

34Aepo renu e'i ãmẽ Jesu:

– Age'e pya ereitytà neo rejupa! “Jesu nakuwai”, ere rã'ãgatà eupewarà mõ, e'i. Moapy 'arà rõmõ tesõ aepo ere rã'ãgatà, e'i. Masakara noje'ẽive remeve a'evotà neiko. Aje ywete a'e ene, e'i Jesu Peturu pè.

Jesu omotekokuwa amãtejẽ wemimo'ekwerà kõ remẽwarà

35E'i jẽ Jesu:

– Kõitokõ jypy remẽ, “Penepãnakõ peraa ne”, a'e pejẽ. Ãmõ, “Pesãtaja rekovijarà peraa ne. Ãmõ, karakuri rena peraa ne”, a'e pejẽ pemono. Pekuwavĩ aekwerà. A'evo eayvu rupi peo remẽ, moma'e mõ rè põ peporijau peo? e'i.#Mat. 10.9-10; Mak. 6.8-9; Ruk. 9.3; 10.4

Ãmẽ e'i kupa:

– Ãnĩ. Moma'e rè jẽ rõwã oreporijau ãmẽ. Aje ere, oremo'earà, e'i kupa.

36Ãmẽ kee e'i Jesu:

– Aekwery vo rõwãtà age'e ky'y. Penepãnakõ ikõ peraa ky'y nẽ, a'e pejẽ. Ãmõ, karakuri rena peraa. Ãmõ, marija poko peraa teve, e'i. Ava mõ nimarijai sikaepo remẽ, oyru je'a tome'ẽ rã'ĩ epy rõmõ ipyy ãmẽ ky'y, e'i. 37Ma'e. Janejare'e kareta pè kee e'i ojikusiwa maekwerà rupi katutà ererekotà kupa age'e ky'y: “Nivoi mã'ẽ vo 'ejẽ tesõ werekotà kupa”, e'i ãmãtè maekwerà, e'i. Aepo eupewarà mõ tè e'i oporegeta amãtejẽ, e'i Jesu.#Isa. 53.12

38Ãmẽ e'i kupa:

– Orerõvijã, aã uve marija poko mõrijõ. I'ete põ? e'i kupa.

– Õ'õ, i'ete, e'i Jesu.

Jesu oporegeta Uu pè remẽwarà

(Mateusi 26.36-46; Maku 14.32-42)

39Ajaire pya ka'a miti pè ojisyry oo Jesu ovãe, wemimo'ekwerà kõ reve. Yvytyry mõ kyty oo kupa, Oriveiraty eu mã'ẽ kyty. 40A'e pè ovãema kupa paire, Jesu e'i ijupe kõ:

– Mokoi pejimoripeoka ne. Kãramõ nivoi peiko tite ne. Nikatu'ãi ãmẽ peupe, e'i. Ajawyi Janejare'e pè peporegeta amãtejẽ tapemokasi, tapejimoripeoka e'ã awi, e'i Jesu ijupe kõ.

41Ãmẽ Jesu rõmõ'ĩ tè kupei kyty sa'u ojisyry iwyi kõ. Ãwitõ takuru jamomo janepo pupe, too o'a, ãwijã katu Jesu oo upa. A'e pè ojimoenãpa'ã Uu pè oporegeta. Kee e'i Uu pè upa:

42– Emomorijaua rã rè ajimopirai, Papa. Nepota manyvo terereko tajimomorijau e'ã remẽ, i'ete. Ajamã'ẽ manyvo nere tari terereko katu jimomorijaua wyi remẽ, i'e teve. Tajimomorijau ãmẽ, e'i. Neremimota rupi tè ta'evo aiko ãmẽ, a'e ene, e'i Jesu oporanu Uu pè.

43Ameve Janejare'e remĩgwai mõ yvapewarà ojimoikatu owyjy uu Jesu pyri imokasi. 44Ãmẽ Jesu ipy'a pirai tesõ iko. Ajawyi oporegeta mijẽ Uu pè, ojimokasioka mijẽ. Ipiri'aiwerà tuwykwerà vo tesõ osururu yvy pè upa.#22.43-44 Kareta karamoe remẽwarà kõ pè jamã'ẽ remẽ, ãmõgwerà kõ pè vs. 43-44 uve. Ãmõgwerà kõ pè nuvei.

45Ajaire opõ'ã ojivyrĩ wemimo'ekwerà kõ gyty oo. Soõ, oke kupa upa. Ijãgyoay wete wyi oke kupa. 46Ãmẽ Jesu omoma kõ. Kee e'i ijupe kõ:

– Manyvo põ peke pekupa? Pepõ'ã. Peporegeta Janejare'e pè pejimokasi rõmõ. Kee pejẽ ijupe: “Janejare'e, oremokasi rejupa, toroity tite e'ã”, pejẽ ikõ peporegeta nẽ, e'i Jesu ijupe kõ.

Jesu opyy kupa remẽwarà

(Mateusi 26.47-56; Maku 14.43-52; Juwão 18.3-11)

47Ajaire Jesu oporegeta upa remeve aty wasu mõ ovãe a'e pè. Jutasi Sikarioti rupi uu kupa. Jesu remimo'ekwerà 12 mã'ẽ mõ tè itõkõ a'e mijã. A'e rupi uu kupa. Ãmẽ Jutasi uu ovãe Jesu pyri remẽ, wetoapemosu rã'ãga. 48E'i ãmẽ Jesu ijupe:

– Jutasi, eretoapemosua rupi sipõ eme'ẽtà ipo kõ pè rejupa, ãwisõ Janejare'e Remimuurerà mã'ẽ rõmõ aiko? e'i.

49Ãmẽ Jesu remimo'ekwerà kõ okuwa manyvo werekotà Jesu kupa remẽ, kee e'i kupa:

– Jõvijã, i'ete põ marija poko oroekyi ee kõ eropõ'ã remẽ? e'i kupa.

50Ameve sikaepo Jesu remimo'ekwerà mõ marija poko omopyso. A'e pupe Janejare'e pè oporegeta mãe kõ rõvijã wasu remĩgwai mõ onamimopai.

51Ãmẽ Jesu e'i:

– Teene, awyjepa. Moko ere sõ, e'i ijupe.

Ajaire Jesu temĩgwai namikwerà opyy imojipy mijẽ aekwery vo imokatu.

52Kejõ uu kupa, Jutasi rupi: Janejare'e pè oporegeta mãe kõ rõvijã kõ. Ãmõ, Janejare'e moe'ea retã rãrõarà kõ. Ãmõ, Juteu rõvijãgwerà kõ. Ãmõ, sota kõ ve uu upi mãe kõ. Mokopejõ uu kupa. A'e kõ pè kee e'i Jesu:

– Moma'e rã põ marija poko tẽ tesõ peeru? Ãmõ, jinõpãa kõ ve tesõ peeru? “Ojikõ'õ mãe kõ rõvijã” pejẽ põ ije? 53Emã'ẽ. Kõ'ẽ jawe jawe itõkõ Janejare'e moe'ea retã mè poromo'e ajupa ipi. Pemã'ẽ ipe itõkõ ere a'e pè aju remẽ ipi. “Toropyy” napejẽi jypy remẽ ije, pemã'ẽ ipe ere remẽ. Ajamã'ẽ age'e tè “toropyy” pejẽ eupe ky'y. Epyya 'arà rã tè aã age'e. Emã'ẽ, age'e ãjãg rè tè pejimokasi tepyy ereraa pekupa, e'i Jesu ijupe kõ.#Ruk. 19.47; 21.37

Peturu, “Jesu nakuwai”, e'i rã'ãga remẽwarà

(Mateusi 26.69-75; Maku 14.53-54,66-72; Juwão 18.15-18,25-27)

54Ãmẽ Jesu opyy ipokwa kupa. Janejare'e pè oporegeta mãe kõ rõvijã wasu retã gyty weraa kupa. Apykyrerà kyty kuipe'e sa'u Peturu ve oo upi kõ iko. 55[Irõwã kõ'ẽ tarà mẽ.] Ãmẽ tata omoipota kupa. Ajaire a'e ypy pè wapy ojipewa ee kupa. Ãmẽ Peturu ve ovãe wapy ojipewa ee, tata rè upa. 56Ãmẽ temĩgwai mõ Peturu rè omã'ẽ gatu rã'ĩ esa. Ja'y kõjatãi a'e temĩgwai. Kee e'i Peturu pewarà mõ:

– Aã kwaima'e Jesu rupive ekoi, e'i.

57Ajamã'ẽ aepo Peturu wenu remẽ, kee e'i:

– Ãnĩ, wãivĩ! Nakuwai ãwĩ ije! e'i rã'ãga Peturu Jesu pewarà mõ.

58Ajaire sa'u ãmõ kwaima'e e'i Peturu pè:

– Aje ywete, Jesu koty rewarà rõmõ ene, e'i ijupe.

Ajamã'ẽ Peturu e'i:

– Ãnĩ! A'e rõwã ije! e'i rã'ãga mijẽ Peturu.

59Ajaire sa'u ãmõ tè mijẽ kee e'i Peturu pewarà mõ:

– Jesu remimo'ekwerà tè aã. Emã'ẽ. Karireja yvy wãnà tègà, Jesu vo, e'i.

60Ãmẽ Peturu e'i:

– Ãnĩ! Newari tè ere! Nakuwai 'ete ãwĩ! Ava pewarà mõ põ aepo ere? e'i mijẽ owari rõmõ.

Ãmẽ aepo e'i Peturu oporegeta remeve masakara oje'ẽ.

61Ãmẽ Jesu ojirova Peturu kyty omãjã. Omã'ẽ ãtã tesõ ee upa. Ameve tite Peturu Jesu ayvukwerà rè oja'a ky'y. “Age'e pya masakara noje'ẽive remeve nekuwai rã'ãgatà rejupa. Moapy rõmõ eretà”, e'i Jesu ijupe maekwerà rè oja'a ky'y. 62Ajawyi ijãgyoay ky'y. Ojisyry oo ojawa upa ky'y. Ojiãparõ wasu upa.

– Manyvore sõpõ aepo a'e tite? e'i ojawa rõmõ.

Sota kõ ojimorarai ywete Jesu rè remẽwarà

(Mateusi 26.67-68; Maku 14.65)

63Ãmẽ kwaima'e kõ, Jesu wãrõ mãe kõ, oojai Jesu kupa. Onõpã nõpã ijai kupa. 64Oovaõvã rã'ĩ kamisa pupe kupa. Oporanu ijupe inõpã maire kupa.

– Janejare'e ayvu mojenuarà tè ene remẽ, kee ere ore. Ava põ nerovapete pete upa? e'i e'i inõpã kupa.

65A'evo 'evo oporegeta ai tesõ ojimorarai ee kupa upa.

Jõvijãgwerà kõ rovake weraa Jesu kupa remẽwarà

(Mateusi 26.59-66; Maku 14.55-64; Juwão 18.19-24)

66Kõ'ẽma mẽ ky'y. Ãmẽ Juteu rõvijãgwerà kõ mõ ojatykapa amãtejẽ ojimogeta kupa. Kejõ: Janejare'e pè oporegeta mãe kõ rõvijã kõ. Ãmõ, tãmõ Moisesi remikusiwarerà rè poromo'e mãe kõ mõ. Mokopejõ ojimoaty ojimogeta kupa. A'e kõ gyty weraa Jesu ãmẽ kupa. 67Kee e'i ãmẽ jõvijãgwerà Jesu pè:

– Aje põ Janejare'e Remimuurerà Jõvijã wasu rõmõ mã'ẽ tè ene? Kiristu põ ene? Emome'u ajawyi ore, e'i kupa.

Ãmẽ kee e'i Jesu ijupe kõ:

– Ije amome'u ipe peupe remeve, “aje” napejẽ'ãi kuwa. 68Ãwĩvo ve aporanu sõ peupe a'e rè remẽ, napejẽ'ãi teve kuwa eupe, e'i. 69Ajamã'ẽ age'e rire ajivytà aa yva kyty ajimojane mã'ẽ rõmõ. A'e pè aapytà Janejare'e pyri, a'e ywesõ ikasiay wete mã'ẽ pyri, e'i.

70Aepo e'i remẽ kee e'i ijupe kupa:

– Janejare'e Ra'yry tè põ ene ajawyi? e'i kupa.

Aepo rè kee e'i Jesu:

– Pejẽ tè aepo pejẽ ije. “Janejare'e Ra'yry tè ãwĩ”, pejẽ ije, e'i ijupe kõ.

71Ãmẽ kee e'i ojiupe kupa:

– Eeee! Peenu rõwã sipõ aepo e'i oporegeta ai remẽ? Werõarõ ywe'e tite si Janejare'e! Ajawyi nijaesa mijẽ'ãi ijayvu ai wenu mã'ẽ mõ ky'y. Ovote ojimome'upa ky'y, e'i kupa.

Actualmente seleccionado:

Rukasi 22: oymNT

Destacar

Copiar