Logo YouVersion
Ikona vyhledávání

Luuka 19

19
Sakkeus ja maksukoguja
1Kui Jeesus jõudis Jeerikosse, läks ta sealt läbi. 2Seal oli mees nimega Sakkeus; ta oli maksukogujate ülem ja ta oli rikas. 3Sakkeus tahtis näha, kes Jeesus on, aga ei näinud üle rahvahulga, sest ta oli lühikest kasvu. 4Ta jooksis ettepoole ja ronis metsviigipuu otsa, et teda näha, sest Jeesus pidi sealtkaudu minema.
5Kui Jeesus selle kohani jõudis, vaatas ta üles ja ütles: „Sakkeus, tule kohe alla! Ma pean täna sinu kodus peatuma!“ 6Sakkeus tuli alla ja võttis ta rõõmsalt vastu.
7Seda nähes nurisesid kõik: „Tema on patuse mehe juurde külla läinud!“
8Kuid Sakkeus ütles Issanda ette astudes: „Vaata, Issand! Siin ja praegu annan ma poole oma varandusest vaestele, ja kui oma olen kelleltki midagi välja petnud, maksan selle neljakordselt tagasi.“
9Siis Jeesus ütles temale: „Pääste on tulnud täna sellesse majja, sest ka see mees on Aabrahami poeg. 10Sest Inimese Poeg on tulnud otsima ja päästma kadunut.“
Tähendamissõna kümnest naelast
11Kui nad teda kuulasid, rääkis Jeesus veel ühe tähendamissõna, sest ta oli Jeruusalemma lähedal ja inimesed arvasid, et Jumala riik saabub kohe. 12Ta ütles: „Üks kõrgest soost mees reisis kaugele maale, et lasta end seal määrata kuningaks ja siis tulla tagasi.
13Niisiis ta kutsus kümme oma sulastest ja andis neile kümme naela#19:13 Üks nael oli võrdne umbes kolme kuu teenistuse eest saadud palgaga. raha: „Kaubelge seni, kuni ma tagasi tulen!“
14Aga tema alamad vihkasid teda ja läkitasid saadikud talle järele ütlema: „Me ei taha seda meest endale kuningaks!“
15Aga ta sai kuningaks ja läks tagasi koju. Ta käskis kutsuda need sulased, kellele ta oli raha andnud, et näha, kui palju nad olid teeninud.
16Esimene tuli ja ütles: „Isand, sinu nael on kümme juurde teeninud.“
17„Hästi tehtud, mu hea sulane!“ vastas peremees. „Kuna sa oled olnud ustav nii väheses, siis annan sulle meelevalla kümne linna üle.“
18Teine tuli ja ütles: „Isand, sinu nael on viis juurde teeninud.“
19Peremees vastas sellelegi: „Sina valitse viie linna üle!“
20Siis tuli järgmine sulane ja ütles: „Isand, siin on sinu nael, mida ma olen hoidnud taskurätikus. 21Ma kartsin sind, sest sa oled karm mees. Sa võtad sealt, kuhu ei ole pannud, ja lõikad, mida sa ei külvanud.“
22Ta isand vastas: „Sinu enda sõnade põhjal ma mõistan su üle kohut, sa nurjatu sulane! Sa teadsid, et ma olen karm mees: võtan, kuhu ma ei ole pannud, ja lõikan, mida ma ei ole külvanud. 23Miks sa siis ei pannud mu raha panka, et ma oleksin selle tagasi tulles kasuga tagasi saanud!“
24Ja ta ütles juuresolijaile: „Võtke tema nael tema käest ära ja andke sellele, kellel on kümme naela!“
25„Isand,“ ütlesid nemad, „tal on juba kümme!“
26Ta vastas: „Ma ütlen teile, et igaühele, kellel on, antakse juurde, aga kellel ei ole, sellelt võetakse ära ka see, mis tal on. 27Aga need minu vaenlased, kes mind ei tahtnud enda kuningaks, tooge siia ja surmake minu ees!“ “
Sisenemine Jeruusalemma
28Ja kui Jeesus oli seda kõnelnud, jätkas ta teed Jeruusalemma.
29Nii kui ta jõudis Betfage ja Betaania lähedale mäe juurde, mida nimetatakse Õlimäeks, läkitas ta kaks oma jüngritest ning ütles: 30„Minge külla, mis on teie ees. Seal te leiate kinniseotud sälu, kelle seljas ei ole keegi istunud. Siduge see lahti ja tooge siia! 31Kui keegi teilt küsib: „Miks te selle lahti seote?“, siis öelge: „Issandal on teda tarvis!“ “
32Läkitatud läksid ja leidsid kõik täpselt nii, nagu Jeesus neile oli öelnud. 33Aga kui nad sälu lahti sidusid, küsisid selle omanikud neilt: „Miks te sälu lahti seote?“
34Ja nad vastasid: „Issand vajab teda!“
35Nad tõid ta Jeesuse juurde, heitsid oma kuued sälu peale ja panid Jeesuse tema selga istuma. 36Kui ta edasi liikus, laotasid inimesed oma rõivad tee peale.
37Aga kui ta jõudis kohani, kus tee läheb alla Õlimäe juurde, hakkas kogu jüngrite hulk rõõmustades valju häälega Jumalat kiitma kõigi imede eest, mida nad olid näinud:
38„Õnnistatud olgu kuningas, kes tuleb Issanda nimel!“
„Rahu taevas ja au kõige kõrgemal!“
39Mõned variserid rahva hulgast ütlesid Jeesusele: „Õpetaja, sõitle oma jüngreid!“
40„Ma ütlen teile,“ vastas ta, „kui nemad vaikiksid, hakkaksid kivid kisendama!“
41Nii kui Jeesus Jeruusalemma lähedale jõudis ja linna nägi, nuttis ta tema pärast 42ja ütles: „Kui ometi sinagi oleksid ära tundnud, mis sulle rahu toob – ent nüüd on see sinu silmade eest varjatud. 43Sest päevad tulevad sinu peale, mil su vaenlased rajavad sinu ümber valli ja piiravad su sisse ja ahistavad sind igast küljest. 44Nad teevad su maatasa, sinu ja su lapsed koos müüridega. Nad ei jäta kivi kivi peale, sest sa ei tundnud ära aega, millal Jumal sinu juurde tuli.“
Jeesus templis
45Jeesus läks templisse ja hakkas välja ajama neid, kes seal ostsid ja müüsid. 46Ta ütles neile: „Kirjutatud on: „Minu koda peab olema palvekoda“, aga teie olete teinud selle röövlikoopaks!“
47Jeesus õpetas templis päevast päeva; aga ülempreestrid, kirjatundjad ja rahvavanemad otsisid võimalust teda tappa. 48Siiski ei leidnud nad ühtki viisi, sest inimesed olid kogu aeg tema ümber tähelepanelikult kuulamas.

Právě zvoleno:

Luuka 19: PKEK

Zvýraznění

Sdílet

Kopírovat

None

Chceš mít své zvýrazněné verše uložené na všech zařízeních? Zaregistruj se nebo se přihlas