Johannese 6
6
Viie tuhande toitmine
1Pärast seda läks Jeesus teisele poole Galilea merd (ehk Tibeeria merd). 2Talle järgnes suur rahvahulk, sest nad olid näinud tunnustähti, mida ta oli haigeid tervendades teinud. 3Jeesus aga läks üles mäeseljale ja istus seal koos oma jüngritega maha. 4Juutide paasapühad olid lähedal.
5Kui ta nüüd ringi vaatas, nägi ta suurt rahvahulka enda poole tulemas, ja Jeesus küsis Filippuselt: „Kust peaksime me leiba ostma, et neile süüa anda?“ 6Kuid seda küsis Jeesus, et teda proovile panna, sest ta teadis, mida ta kavatses teha.
7Filippus vastas: „Isegi kui me ostaksime leiba kasvõi kahesaja teenari#6:7 Üks teenar oli töölise keskmine päevapalk, nii et see oleks olnud rohkem kui kellegi poole aasta palk. eest, ei jätkuks igaühele ikka üht suutäitki.“
8Siis ütles teine jünger, Siimon Peetruse vend Andreas: 9„Siin on poisike, kellel on viis odrakakku ja kaks kala. Aga kui kauaks sellest sellise rahvahulga jaoks jagub?“
10„Seadke inimesed istuma!“ käskis Jeesus. Kõik istusidki maha haljale rohule; ainuüksi mehi oli kokku umbes viis tuhat. 11Siis võttis Jeesus leivad, tänas Jumalat ning jagas inimestele nii palju, kui nad soovisid. Samamoodi tegi ta kaladega.
12Kui kõigil said kõhud täis, ütles Jeesus jüngritele: „Korjake ülejääk kokku, et midagi raisku ei läheks!“ 13Siis nad korjasid viiest odraleivast ülejäänud palukesed kokku ja said kaksteist korvitäit.
14Pärast seda, kui inimesed nägid Jeesuse antud tunnustähte, hakkasid nad rääkima: „Tõesti, tema on see prohvet, kes on siia maailma tulnud.“ 15Jeesus aga teadis, et rahvas tahab tulla ja teda vägisi kuningaks teha. Seepärast pöördus ta üksi tagasi mägedesse.
Jeesus kõnnib vee peal
16Kui õhtu kätte jõudis, läksid jüngrid alla järve äärde, 17astusid paati ning sõitsid üle järve Kapernauma. Väljas oli juba pime ja Jeesus ei olnud tulnud nende juurde. 18Puhus kõva tuul ja tõusid tormilained. 19Olles sõudnud kolm või neli miili, nägid jüngrid Jeesust järvel kõndimas ja paadile lähenemas, ning neid haaras hirm. 20„See olen mina,“ hüüdis Jeesus, „ärge kartke!“ 21Nad kutsusid ta paati, ja kohe oligi paat kaldal, kuhu nad olid tahtnud jõuda.
22Järgmisel päeval sai teisele poole järve jäänud rahvahulk teada, et kaldal oli olnud ainult üks paat, kuid Jeesus ei olnud läinud sellesse koos jüngritega, vaid jüngrid olid lahkunud ilma temata. 23Siis maabusid mõned teised paadid Tibeeriast selle paiga lähedal, kus nad olid söönud Issanda õnnistatud leiba. 24Kui nüüd inimesed nägid, et Jeesust ega ta jüngreid seal ei olnud, astusid nad paatidesse ja sõitsid teda Kapernauma otsima.
Jeesus – eluleib
25Nad leidsid ta järve teiselt kaldalt ja küsisid: „Rabi, millal sina siia tulid?“
26„Tõesti, tõesti, ma ütlen teile,“ vastas Jeesus, „te ei otsi mind mitte sellepärast, et nägite tunnustähti, vaid et te sõite leiba ja saite kõhud täis! 27Ärge töötage toidu nimel, mis rikneb, vaid hankige toitu, mis säilib igaveseks eluks – mida Inimese Poeg teile annab. Sest tema peale on Jumal Isa pannud oma heakskiidu pitseri.“
28„Mida me peame tegema, et meie teod oleksid Jumalale meelepärased?“ küsisid nad temalt.
29„Jumalale meelepärane tegu on see,“ vastas Jeesus, „et te usute sellesse, kelle tema on läkitanud.“
30Nemad ütlesid: „Millise tunnustähe sa meile annad, et me võiksime sind uskuda? Mis teo sa teed? 31Meie esivanemad sõid kõrbes mannat, nagu Pühakirjas öeldakse: „Ta andis neile taevast leiba süüa.“ “
32„Tõesti, tõesti, ma ütlen teile,“ vastas Jeesus, „mitte Mooses ei andnud teile taevast leiba, vaid minu Isa; tema annab teile ka nüüd tõelise leiva taevast. 33Sest Jumala leib on see, kes tuleb taevast alla ja annab maailmale elu.“
34Siis ütlesid nad talle: „Issand, anna meile alati seda leiba!“
35„Mina olengi eluleib,“ vastas Jeesus. „Kes tuleb minu juurde, ei tunne iial nälga; kes usub minusse, ei tunne iial janu. 36Aga ma ju ütlesin, te olete mind näinud, kuid siiski te ei usu. 37Kõik, kelle Isa mulle annab, tulevad minu juurde, ja seda, kes minu juurde tuleb, ei tõuka ma ära. 38Sest mina ei ole tulnud taevast, et teha oma tahtmist, vaid oma Läkitaja tahtmist. 39Ent minu Läkitaja tahtmine on see, et ma ei kaotaks ühtki neist, keda tema on mulle andnud, vaid tõstaksin nad üles viimasel päeval. 40Sest minu Isa tahtmine on, et igaühel, kes näeb Poega ja usub temasse, oleks igavene elu. Ja mina tõstan nad üles viimasel päeval.“
41Siis hakkasid juudid tema üle nurisema, kuna ta oli öelnud: „Mina olen taevast tulnud leib.“ 42Nad ütlesid: „Eks see ole ju Jeesus, Joosepi poeg, kelle isa ja ema me tunneme? Kuidas ta siis nüüd ütleb „Mina olen taevast alla tulnud“?“
43Jeesus vastas neile: „Lõpetage see omavaheline nurisemine! 44Keegi ei saa tulla minu juurde, kui teda ei tõmba Isa, minu Läkitaja; ning mina tõstan ta üles viimasel päeval. 45Prohvetite raamatutes on kirjutatud: „Siis õpetab neid kõiki Jumal.“ Kõik, kes on kuulnud Isa ja temalt õppinud, tulevad minu juurde. 46Mitte keegi pole Isa näinud peale selle, kes on tulnud Jumala juurest – tema on Isa näinud. 47Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes usub, sellel on igavene elu! 48Mina olen eluleib. 49Teie esivanemad sõid kõrbes mannat, aga surid siiski. 50See on leib, mis taevast alla tuleb, et inimene seda sööks ega sureks. 51Mina olen taevast tulnud elav leib. Kes seda leiba sööb, elab igavesti. Leib, mille mina annan selleks, et maailm võiks elada, on minu liha.“
52Siis puhkes kuulajate seas äge vaidlus. „Kuidas saab see mees anda meile süüa oma liha?“ küsisid nad.
53Jeesus aga vastas neile: „Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kui te ei söö Inimese Poja liha ega joo tema verd, siis teis ei ole elu. 54Kes sööb minu liha ja joob minu verd, sellel on igavene elu, ja mina äratan ta üles viimasel päeval. 55Sest minu liha on tõeline söök ja minu veri on tõeline jook. 56Kes sööb minu liha ja joob minu verd, jääb minusse, ja mina jään temasse. 57Nii nagu Isa on mind saatnud ja ma elan Isa pärast, elab minu pärast see, kes minust sööb. 58See ongi leib, mis on alla tulnud taevast. Teie esivanemad sõid mannat ja surid, aga kes iganes seda leiba sööb, elab igavesti.“ 59Nii õpetas Jeesus Kapernauma sünagoogis.
Paljud loobuvad järgimast Jeesust
60Seda kuuldes ütlesid paljud ta jüngritest: „See õpetus on raske. Kes suudab seda vastu võtta?“
61Jeesus teadis, et jüngrid nurisevad tema üle, ning ütles neile: „Kas teid pahandab see, mida ma rääkisin? 62Mis te veel siis teete, kui te näete Inimese Poega minevat üles sinna, kus ta oli kõigepealt? 63Vaim on see, kes annab elu. Lihast ei ole abi. Sõnad, mis ma teile rääkisin, on täis Vaimu ja elu. 64Kuid teie seas on mõned, kes ei usu.“ Sest Jeesus teadis ju algusest peale, kes temasse ei usu ja kes ta lõpuks ära annab. 65Ta ütles veel: „Seepärast ma ütlesingi teile, et keegi ei saa tulla minu juurde, kui seda ei ole talle andnud Isa.“
66Sellest ajast alates pöörasid paljud jüngrid talle selja ja loobusid talle järgnemast.
67Siis küsis Jeesus oma kaheteistkümnelt: „Kas teiegi tahate lahkuda?“
68Talle vastas Siimon Peetrus: „Issand, kelle juurde oleks meil minna? Sinul on igavese elu sõnad! 69Me usume ja teame, et sina oled Jumala Püha.“
70Jeesus vastas neile: „Eks valinud ju mina teid kahtteistkümmet. Aga üks teie seast on kurat.“ 71Seda ütles ta Juudase, Siimon Iskarioti poja kohta, sest see, üks kaheteistkümnest, andis ta hiljem ära.
Právě zvoleno:
Johannese 6: PKEK
Zvýraznění
Sdílet
Kopírovat
Chceš mít své zvýrazněné verše uložené na všech zařízeních? Zaregistruj se nebo se přihlas
Uus Testament, Pühakiri kaasaegses eesti keeles™
© 2022 Biblica, Inc.
Kasutatud Biblica loal. Kõik õigused kaitstud kogu maailmas.
New Testament, Estonian Contemporary Version™
Copyright © 2022 by Biblica, Inc.
Used with permission. All rights reserved worldwide.
