YouVersion Logo
Search Icon

Marcos 12

12
Ri k'amb'al na'oj pakiwi raj chak itzel kiwachlib'al
(Mt. 21:33-46; Lc. 20:9-19)
1Ek'uchiri', ri Jesús xujeq kak'utun chikiwach ri e aj wach ruk' taq k'amb'al na'oj, xub'i'ij chike:
«K'o jun achi xu'an tiko'n re uva chwach ri rulew. Xusut k'u rij ruk' coral, xuk'ot jun luwar pa kayitz' wi ruwa'al ri uva y xuyak jun ja naj uwi' re chajib'al re. Xuya k'u kan pa tunulik chike jujun aj chakib'. Tek'uchiri', xe'ek naj.
2»Echiri' xopon ruq'ijol ri molonik, xutaq lo jun raj chak cha' ku'tz'onoj chike taq raj tunulel ri taqalik kuk'ul rire che ri molonik. 3No'j raj tunulel xkichap raj chak taqom lo kuk', xkich'ayo y xkitaq b'i; e ri' na jinta xkiya b'i che.
4»Ri rajaw ri tiko'n xutaq chi lo jun raj chak kuk', yey raj tunulel xkiraqij rujolom ruk' ab'aj y lik xkik'ixb'esaj b'i. 5Ri rajaw ri tiko'n xutaq chi lo jun chik raj chak kuk'; ek'u ri' wa' asu xkikamisaj. Y xeb'utaq chi lo jujun chik; yey chike konoje wa', e k'o ri xekich'ayo y e k'o ri xekikamisaj.
6»Ek'u ri rajaw ri tiko'n xa jun chi ri k'o ruk' re kutaq b'i, e ruk'ajol lik k'ax kuna'o. K'isb'al k'u re, e xutaq lo ruk'ajol kuk' raj tunulel ma xuch'ob'o: “Ruma e nuk'ajol, kakik'ul na chi utz.”
7»No'j raj tununel xkib'i'ij chikiwach: “Wa' e uk'ajol ri rajaw rulew, ri ku'ana na rajaw we xkam ruqaw. Jo', je'qakamisaj cha' rulew ku'an kan qe'oj” xecha'. 8Ewi xkichapo y xkikamisaj. Tek'uchiri', xkesaj b'i rucuerpo chupa wa' wu'lew y xe'kik'aqa b'i» xcha ri Jesús.
9Tek'uchiri', xutz'onoj chike ri e aj wach:
—Chiwach ralaq, ¿sa' nawi ku'an ri rajaw ri tiko'n chike raj tunulel? Ri'in kamb'i'ij: Kak'unik, kusach kiwach raj tunulel y kuya rutiko'n pakiq'ab' jujun chik.
10»¿Na ajilam ta neb'a ralaq ri tz'ib'ital kan chupa Ruch'a'tem ri Dios? Ma jewa' kub'i'ij:
E rab'aj k'aqital kan kuma raj yakal ja,
e ab'aj wa' lik xajawaxik cha' katiki' lo ri ja.#Is. 28:16; Hch. 4:11; Ro. 9:31-33; 1 P. 2:6-8
11E ri Dios Qajawxel x'anaw re wa',
yey chiqawach ri'oj, wa' lik na jinta k'ana ilitajinaq wi Sal. 118:22-23
—xcha'.
12Ek'u ri e aj wach lik xkitzukuj su'anik kakichap ri Jesús ma xkimaj usuk' chikij rike xub'i'ij wi wa jun k'amb'al na'oj. Pero ruma k'u kakixi'ij kib' chikiwach ruk'iyal winaq, xkiya kanoq y xeb'ek.
Ri tz'onob'al puwi ri tojonik ka'anik
(Mt. 22:15-22; Lc. 20:20-26)
13Xetaq k'u lo ruk' ri Jesús jujun chike ri fariseos y jujun chike ri kitaqem ri rey Herodes, re kakik'am upa ruk' taq ri kub'i'ij cha' kakikoj umak. 14Ek'uchiri', xeb'opon ruk' ri Jesús y xkib'i'ij che:
—Lal tijonel, ri'oj qeta'am lik qatzij ri kab'i'ij la. Na kaxi'ij ta ib' la che taq ri kakib'i'ij ri tikawex, ma rilal junam kiwach keb'il la konoje, tob' k'o kiwach o na jinta kiwach; yey lik jusuk' kak'utun la chwi ri b'e re ri Dios. Kaqatz'onoj k'u che'la: ¿Usuk' nawi kaqa'an tojonik che ri nimalaj taqanel re Roma#12:14 “Ri nimalaj taqanel re Roma”: Kil “César, emperador” pa vocabulario. o na usuk' taj? ¿Kaqaya nawi o na kaqaya taj? —xecha'.
15Ek'u ri Jesús, ruma reta'am rike xa keb' kipalaj, jewa' xub'i'ij chike:
—¿Su'chak kak'am alaq nupa? K'ama pe lo alaq juna meyo re ka'an tojonik ruk' cha' kanwilo —xcha'.
16Rike xkik'am lo jun meyo che.
Ewi ri Jesús xub'i'ij chike:
—¿China re wa k'axwach y china re wa b'i'aj k'o chwach wa meyo? —xcha'.
Rike xkik'ul uwach:
—Re ri nimalaj taqanel re Roma —xecha'.
17Ek'u ri Jesús xuk'ul uwach, xub'i'ij chike:
—Ya'a alaq che ri nimalaj taqanel re Roma janipa ri taqal che rire, yey ya'a k'u alaq che ri Dios janipa ri taqal che ri Dios —xcha'.
Lik k'u xkam kanima' che ri Jesús ma Rire lik xuriq uk'ulik uwach ri tz'onob'al xki'an che.
Ri tz'onob'al puwi ri k'astajib'al
(Mt. 22:23-33; Lc. 20:27-40)
18Ek'uchiri', jujun chike ri saduceos, ri kakib'i'ij na jinta k'astajib'al chike ri ekaminaq, xek'un ruk' ri Jesús y xkitz'onoj k'u che:
19—Lal tijonel, ri Moisés xutz'ib'aj kan chiqe: “We ri ratz junoq kakamik y na e jinta kan ralk'o'al ruk' ri rixoqil, ek'u ri' ruchaq' utz kak'uli' ruk' rixoq malka'n kanoq y jek'ula' kek'oji' ralk'o'al ruk' pub'i' ri ratz xkamik”#Dt. 25:5-6 xcha'.
20»Julaj e k'o wuqub' achijab' kichaq' kib'. Ri nab'e chike xk'uli'ik, yey ek'u ri' wa' xkamik y na e jinta kan ralk'o'al ruk' ri rixoqil. 21Jela' k'u ri' ruka'm xk'uli' ruk' rixoq malka'n kanoq. Ek'u ri' wa' xkamik y na e jinta kan ralk'o'al ruk' rixoq. Yey je tanchi la' xuk'ulumaj rurox. 22Jek'ula' xkik'ulumaj ri wuqub' achijab'; xekamik, e ri' na jinta kalk'o'al xkiya kanoq. K'isb'al k'u re, e xkam rixoq.
23»Chupa k'u ruq'ijol ri k'astajib'al, echiri' kek'astaj lo ri wuqub' achijab', ¿chinoq chike ku'ana rachijil rixoq? Ma konoje xek'uli' ruk' —xecha'.
24Ri Jesús xuk'ul uwach:
—Ralaq lik sachinaq alaq, ma na majom ta alaq usuk' Ruch'a'tem ri Dios y ruchuq'ab' ri Dios. 25Ma echiri' kek'astaj lo ri ekaminaq, na kek'uli' ta chik yey na kekiya ta chi ne ri kalk'o'al pa k'ulanikil; keb'u'ana k'u pacha' ri ángeles e k'o chila' chikaj, ma ri ángeles na kek'uli' taj.
26»No'j puwi k'u ri k'astajib'al ke ri ekaminaq, ¿na ajilam ta neb'a alaq ri xutz'ib'aj kan ri Moisés puwi ri xub'i'ij ri Dios che echiri' xch'a't ruk' chupa ri jumokaj xulukej? Ma jewa' xub'i'ij che: “In ri Dios re ri Abraham, re ri Isaac y re ri Jacob”#Éx. 3:6, 15 xcha'. 27Yey ri Dios na e ta Dios ke ri ekaminaq, ma e Dios ke ri e k'aslik.#12:27 Wa' wa'chijab' ekaminaq chik echiri' ri Dios xub'i'ij wa'. Na ruk' ta k'u ri', e k'as chwach ri Dios. Yey we ta rike sachinaq chi kiwach, ri Dios na kub'i'ij ta ri': “In ri Dios ki'ke.” E uwari'che ralaq lik na usuk' ta ri na'oj alaq puwi ri k'astajib'al —xcha'.
Ri tz'onob'al puwi ri tzijpixab' más chirajawaxik
(Mt. 22:34-40)
28Ek'uchiri', xqib' ruk' ri Jesús jun chike raj k'utunel re ri tzijpixab'. Wa' wa'chi xuto echiri' ri Jesús lik xuriq uk'ulik uwach ri tz'onob'al ke ri saduceos. Xutz'onoj k'u che:
—Chupa Rutzij Upixab' ri Dios, ¿pachike ri taqanik más chirajawaxik? —xcha'.
29Ri Jesús xuk'ul uwach:
—Ruk'u'xib'al ronoje ri Tzij Pixab' re ri Dios e wa':
Chita', ix aj Israel;
ri Dios Qajawxel, xa jun Rire.
30K'ax k'u chana'a ra Dios Qajawxel
ruk' ronoje awanima', ruk' ronoje ak'u'x, ruk' ronoje ana'oj y ruk' ronoje achuq'ab'. Dt. 6:4-5
E uk'u'xib'al wa' Rutzij Upixab' ri Dios. 31Yey ruka'm jewa' kub'i'ij:
K'ax chana'a rawatz-achaq'
jela' pacha' ri k'ax kana' awib' ri'at. Lv. 19:18
Na jinta chi k'u juna tzij más k'o uwach chwa taq wa' —xcha'.
32Jek'uwa' xub'i'ij raj k'utunel re ri tzijpixab' che ri Jesús:
—Lik utz, lal tijonel; lik qatzij ri kab'i'ij la: “Xa jun ri Dios k'olik y na jinta junoq chik.”#Dt. 6:4; Is. 45:21 33Yey ri lik chirajawaxik wi e k'ax kaqana' ri Dios ruk' ronoje qanima', ruk' ronoje qana'oj, ruk' ronoje qak'u'x y ruk' ronoje ri qachuq'ab';#Dt. 6:5 yey ri k'ax keqana' ri qatz-qachaq' jela' pacha' ri k'ax kaqana' qib' ri'oj.#Lv. 19:18 Wa' e más chirajawaxik chikiwa rawaj eporom chwi raltar ruk' taq ri kaya'i' chwach ri Dios#Os. 6:6 —xcha'.
34Echiri' ri Jesús xrilo lik k'o una'oj raj k'utunel re ri tzijpixab', xub'i'ij che:
—Lik xa naqaj lal k'o wi che rutaqanik ri Dios —xcha'.
Y na jinta chi k'u junoq xraj xu'an juna tz'onob'al che.
Sa' ruwach Rucha'o'n lo ri Dios
(Mt. 22:41-46; Lc. 20:41-44)
35Echiri' kak'utun ri Jesús chupa ri Rocho Dios, jewa' xub'i'ij:
—¿Su'b'e raj k'utunel re ri tzijpixab' kakib'i'ij: “Ri Cristo, Rucha'o'n lo ri Dios, e Ralk'o'al kan ri rey David”? 36Ma ri David, ruma ri Santowilaj Ruxlab'ixel ri Dios, jewa' xub'i'ij:
Ri Dios Qajawxel xub'i'ij che ri Wajawal:
“Chat-tz'ula pa nuwikiq'ab',
y chawoye'ej na ri q'ij
echiri' keb'enuya ri tzel keb'ilow awe
chuxe' rawaqan” Sal. 110:1
xcha'.
37Ek'u ri David kub'i'ij “Wajawal” che Rucha'o'n lo ri Dios. ¿Su'b'e k'u ri' kab'i'xik e Ralk'o'al kan ri rey David? —xcha'.
Y uk'iyal winaq re ri tinamit lik ruk' ronoje kik'u'x kakita ri kub'i'ij.
Ri Jesús kuq'alajisaj ri kimak raj k'utunel re ri tzijpixab'
(Mt. 23:1-36; Lc. 11:37-54; 20:45-47)
38Ek'u ri Jesús jewa' kub'i'ij chupa ruk'utunik:
«Lik chichajij iwib'; mi'an k'u iwe'ix pacha' ri kaki'an raj k'utunel re ri tzijpixab'. Ma rike e lik kuk'ul kik'u'x ri kejurur chupa ri kiq'u' cha' kilitajik lik k'o kiwach y ri kaya' rutzil kiwach pa keb'ilitaj wi. 39Yey pa taq sinagogas y pa taq wa'im lik kuk'ul kik'u'x ri ketz'uyi' chupa ri tz'ulib'al ke ri lik k'o kiwach. 40Rike kakimaj rub'itaq ke rixoqib' e malka'nib'. Y cha' kayak kiq'ij, kaki'an nimaq ch'ab'al echiri' kaki'an orar. Ruma k'u ri kaki'ano, rike lik unimal k'axk'olil ri kakik'ulu echiri' kaq'at tzij pakiwi'» kacha'.
Ri qasa'n xuya jun ixoq malka'n
(Lc. 21:1-4)
41Ri Jesús tz'ul pana chwach ri kaxa pa kaya' wi ri qasa'n yey lik kutzutza' echiri' ri winaq kakiya kan ri kiqasa'n chupa ri kaxa. Y lik e k'i ri b'eyomab' kakiya uk'iyal qasa'n.
42Xopon k'u jun ixoq nib'a' yey malka'n y xuya chupa ri kaxa ka'ib' raltaq ko meyo lik na k'i ta rajil.
43Ek'u ri Jesús xeb'usik'ij rutijo'n y xub'i'ij chike:
—Paqatzij wi kamb'i'ij chiwe: Chwach ri Dios, wa' wi'xoq nib'a' y malka'n, e ne xuya más pa ri kaxa chwa ri xkiya konoje. 44Ma konoje xa e xkiya ruwi' ri kipuaq; no'j wi'xoq tob' lik nib'a' e xuya ronoje ri puaq k'o ruk', wa' e re kuloq' ri lik kajawax che —xcha'.

Currently Selected:

Marcos 12: acrN

Highlight

Share

Copy

None

Want to have your highlights saved across all your devices? Sign up or sign in