Luuka 20

1Kord kui Jeesus õpetas rahvast templis ja rääkis neile head sõnumit, tulid mõned ülempreestrid ja vaimulikud õpetajad koos vanematega. 2Nad küsisid talt: „Ütle meile, kelle volitusel teed sa seda, mida teed? Kes andis sulle õiguse seda teha?“

3„Lubage, ma esitan ka teile küsimuse,“ vastas Jeesus. „Öelge mulle: 4kas Johannese ristimine oli taevast või üksnes inimesest?“

5Nad arutlesid seda isekeskis: „Kui me ütleme, et see oli taevast, küsib ta: „Miks te siis ei uskunud teda?“ 6Aga kui me ütleme, et see oli üksnes inimesest, viskavad kõik meid kividega, sest nad on kindlad, et Johannes oli prohvet.“

7Nii nad siis vastasid: „Me ei tea, millest see oli.“

8Jeesus vastas: „Siis ei ütle ma teile, kelle volitusel teen ma seda, mida teen.“ 9Siis hakkas ta rahvale üht lugu jutustama.

„Elas kord üks mees, kes istutas viinapuuaia, rentis selle mõnedele põllumeestele ja läks kauaks ajaks teise riiki elama. 10Lõikuse ajal saatis ta sulase rentnike juurde, et oma osa saagist koguda, kuid põllumehed peksid sulast ja saatsid ta tühje käsi minema. 11Niisiis saatis omanik järgmise sulase, kuid ka teda nad peksid ja häbistasid ning saatsid tühje käsi minema. 12Seega saatis ta kolmanda sulase, kuid nad vigastasid teda ja viskasid ta välja.

13Viinapuuistanduse omanik küsis endalt: „Mida ma peaksin tegema? Ma tean! Ma saadan oma poja, keda ma armastan. Ehk austavad nad teda.“ 14Aga kui põllupidajad nägid teda tulemas, ütlesid nad üksteisele: „See on omaniku pärija. Tapame ta ära! Nii saame tema päranduse endale.“ 15Nad heitsid ta viinapuuaiast välja ja tapsid ta. Mida teeb nüüd viinapuuistanduse omanik nendega? 16Ta tuleb ja surmab need põllupidajad ning annab viinapuuaia teiste kätte.“

Kui nad seda lugu kuulsid, ütlesid nad: „Et seda kunagi ei juhtuks!“ 17Aga Jeesus vaatas neile otsa ja ütles: „Miks on siis Pühakirjas kirjutatud: „Kivi, mille ehitajad kõrvale heitsid, on nüüd saanud peamiseks nurgakiviks“?#20:17. Tsiteeritud Psalmid 118:22. 18Igaüks, kes sellele kivile langeb, puruneb tükkideks; igaüks, kelle peale see kivi kukub, purustatakse.“ 19Otsekohe tahtsid vaimulikud õpetajad ja ülempreestrid ta vahistada, sest nad mõistsid, et lugu, mille Jeesus rääkis, oli adresseeritud neile, kuid nad kartsid, mida rahvas võiks teha.

20Võimalust otsides saatsid nad nuhid, kes teesklesid, et on siirad. Nad üritasid püüda Jeesust lõksu millegagi, mida ta ütleb, nii et nad saaksid ta anda maavalitseja võimu ja volituste alla. 21Nad ütlesid: „Õpetaja, me teame, et sina räägid ja õpetad seda, mis on hea ja õige, ning et sa ei lase end teiste arvamusest kõigutada. Sa õpetad tõesti Jumala teed. 22Kas me siis peaksime keisrile makse maksma või mitte?“

23Aga Jeesus nägi nende kavala võtte läbi ja ütles neile: 24„Näidake mulle münti − üht denaari.#20:24. Jeesus küsib spetsiaalselt denaari, Rooma münti. Kelle pilt ja kiri selle peal on?“ „Keisri,“ vastasid nad.

25„Siis andke keisrile tagasi see, mis kuulub keisrile, ja Jumalale see, mis kuulub Jumalale,“ ütles ta neile. 26Nad ei suutnud teda lõksu püüda sellega, mida ta rahvale rääkis. Nad olid tema vastusest jahmunud ning jäid vait.

27Seejärel tulid Jeesuse juurde saduserid, kes eitavad ülestõusmist, ja esitasid küsimuse: 28„Õpetaja,“ alustasid nad, „Mooses andis meile seaduse, et kui abielumees surres jätab naise lasteta, siis peab mehe vend abielluma lesega ja saama oma surnud venna jaoks lapsi.#20:28. Tsiteeritud 5. Moosese 25:5. 29Elasid kord seitse venda. Esimene vend võttis naise ja suri lapsi saamata. 30Teine vend 31ja siis ka kolmas vend abiellusid temaga. Lõpuks olid kõik seitse venda temaga abiellunud ja siis lapsi saamata surnud. 32Viimaks suri ka naine. 33Kelle naiseks ta siis nüüd ülestõusmisel saab, sest kõik seitse venda on temaga abielus olnud?“

34„Siin, praegusel ajastul, võtavad inimesed naisi ja lähevad mehele,“ selgitas Jeesus. 35„Aga need, keda arvatakse olema väärt osa saama tulevasest ajastust ja surnute ülestõusmisest, ei võta naisi ega lähe mehele. 36Nad ei saa enam surra, nad on nagu inglid ja Jumala lapsed, kuna nad on ülestõusmise lapsed. 37Aga küsimuse kohta, kas surnud üles tõusevad, on isegi Mooses tõestuse andnud, kui ta kirjutas põlevast põõsast,#20:37. „Põlev põõsas“ − kreeka keeles on öeldud lihtsalt „põõsas“. nimetades Issandat „Aabrahami Jumalaks, Iisaki Jumalaks ja Jaakobi Jumalaks“.#20:37. Tsiteeritud 2. Moosese 3:6. 38Ta ei ole surnute Jumal, vaid elavate Jumal, sest tema jaoks on kõik elus.“

39Mõned vaimulikud õpetajad vastasid: „See oli hea vastus, Õpetaja.“ 40Pärast seda ei söandanud enam keegi temale rohkem küsimusi esitada.

41Siis küsis Jeesus neilt: „Miks on öeldud, et Kristus on Taaveti poeg? 42Sest Taavet ise ütleb Psalmide raamatus: Issand ütles mu Issandale: „Istu mu paremale käele, 43kuni ma panen kõik su vaenlased su jalgealuseks järiks.“#20:43. Tsiteeritud Psalmid 110:1. 44Taavet ütleb talle „Issand“, nii et kuidas ta saab siis olla Taaveti poeg?“

45Kui kõik tähelepanelikud olid, ütles ta oma jüngritele: 46„Hoiduge vaimulike õpetajate eest, kes käivad ringi pikkades rüüdes, kellele meeldib, kui neid turgudel lugupidamisega tervitatakse ning kui neil on parimad kohad sünagoogides ja aukohad pidusöökidel. 47Nad petavad lesknaistelt välja nende omandi#20:47. Sõna-sõnalt „nad neelavad alla lesknaiste majad“. ja varjavad oma tegelikku olemust paljusõnaliste palvetega. Nad saavad kohtupäeval karmi hukkamõistu osaliseks.“

Currently Selected:

Luuka 20: PKP

Highlight

Copy