Luuka 15

1Maksukogujad ja teised „patused“ tulid sageli Jeesust kuulama. 2Selletõttu kurtsid variserid ja vaimulikud õpetajad: „See mees võtab patuseid vastu ja sööb koos nendega.“

3Seega jutustas Jeesus neile näitlikustamiseks selle loo. 4„Kujutage ette meest, kel oli sada lammast ja ta kaotas ühe neist. Kas ta ei jätaks üheksakümmend üheksa karjamaale ega läheks otsima seda üht, kes on kadunud, kuni ta tema leiab? 5Kui ta lamba leiab, paneb ta lamba rõõmsalt oma õlgadele. 6Kui ta koju jõuab, kutsub ta kokku oma sõbrad ja naabrid ning ütleb: „Tulge tähistage koos minuga! Ma leidsin oma kadunud lamba!“ 7Ma ütlen teile, et taevas on ühe meelt parandava patuse üle suurem rõõm kui üheksakümne üheksa hea inimese üle, kel ei ole meeleparandust vaja.

8Kujutage ette naist, kel on kümme hõbemünti#15:8. Sõna-sõnalt „drahmi“., ja ta kaotab neist ühe. Kas ta ei süütaks lampi ega pühiks maja, otsides hoolikalt, kuni ta mündi leiab? 9Kui ta selle leiab, kutsub ta oma sõbrad ja naabrid kokku ning ütleb: „Tulge tähistage koos minuga! Ma leidsin hõbemündi, mille ma ära kaotasin.“ 10Ma ütlen teile, et Jumala inglite juures on rõõm ühe patuse üle, kes meelt parandab.

11Elas kord üks mees, kellel oli kaks poega,“ rääkis Jeesus. 12„Noorem poeg ütles isale: „Isa, anna mu pärandus kohe kätte.“ Nõnda jagas siis mees oma vara poegade vahel. 13Mõne päeva pärast pani noorem poeg kokku kõik, mis tal oli, ja läks kaugele maale. Seal raiskas ta mõtlematut elu elades kogu raha ära.

14Pärast seda, kui ta kõik oli ära kulutanud, tabas seda maad raske näljahäda ja ta jäi nälga. 15Nii läks ta ja sai tööd ühe talumehe juures, kes saatis ta põllule sigu karjatama. 16Tema kõht oli nii tühi, et ta oleks söönud kas või sigade toitu,#15:16. Sõna-sõnalt „kaunu, mida sead sõid“. aga keegi ei andnud talle midagi. 17Kui ta mõtlema hakkas, ütles ta endamisi: „Kõigil mu isa töölistel on süüa rohkem kui küllalt, miks mina siin näljast suremas olen? 18Ma lähen oma isa juurde! Ma ütlen talle: isa, ma olen pattu teinud taeva ja sinu vastu. 19Ma ei ole enam väärt, et mind su pojaks nimetatakse. Palun kohtle mind nagu üht oma palgatöölistest.“ 20Nii ta siis lahkus ja läks koju oma isa juurde.

Kuigi ta oli alles kaugel, nägi isa teda tulemas ja tema süda sai liigutatud. Ta jooksis pojale vastu, kallistas ja suudles teda. 21Poeg ütles talle: „Isa, ma olen pattu teinud taeva ja sinu vastu. Ma ei ole enam väärt, et mind su pojaks nimetatakse.“

22Kuid isa ütles oma sulastele: „Ruttu! Tooge parim kuub ja pange talle selga. Pange talle sõrmus sõrme ja sandaalid jalga. 23Tooge vasikas, keda oleme nuumanud, ning tapke see. Korraldame tähistamiseks pidusöögi, 24sest see on minu poeg, kes oli surnud, kuid ärkas ellu; ta oli kadunud, aga nüüd on ta leitud.“ Niisiis hakkasid nad tähistama.

25Vanem poeg aga oli väljas põllul tööl. Kui ta maja poole kõndis, kuulis ta muusikat ja tantsimist. 26Seepärast kutsus ta ühe sulastest ja küsis, mis toimub.

27„Su vend on tagasi,“ vastas sulane, „ja su isa on tapnud nuumvasika, sest su vend on elusa ja tervena kodus.“

28Vend sai pahaseks ja keeldus sisse minemast. Siis tuli isa välja, et teda ümber veenda.

29Ta ütles isale: „Vaata, kõik need aastad olen ma sind teeninud, ma pole kunagi sõnakuulmatu olnud, aga sa pole mulle kunagi andnud kitsetallegi, et oleksin saanud oma sõpradega peo teha. 30Nüüd tuleb see sinu poeg tagasi, kui ta on sinu raha prostituutidele kulutanud, ja sina tapad tema jaoks nuumvasika!“

31„Poeg,“ vastas isa, „sa oled alati siin minu juures. Kõik, mis on minu oma, on ka sinu oma. 32Aga me peaksime olema rõõmsad ja tähistama! See on sinu vend, kes oli surnud, kuid ärkas ellu; ta oli kadunud, aga nüüd on ta leitud!““

Currently Selected:

Luuka 15: PKP

Highlight

Copy