Johannes 4

1Kui Jeesus mõistis, et variserid olid avastanud, et ta võidab poolehoidu ja ristib rohkem jüngreid kui Johannes 2(kuigi Jeesus ise ei ristinud, vaid tema jüngrid), 3lahkus ta Juudamaalt ja läks tagasi Galileasse. 4Teekonnal pidi ta läbi Samaaria minema. 5Nii jõudis ta Samaaria linna Sühhari juurde, mis asub selle põllu lähedal, mille Jaakob oli oma pojale Joosepile andnud. 6Jaakobi kaev oli seal, ja Jeesus, kes oli teekonnast väsinud, istus otse kaevu kõrvale maha. Oli umbes keskpäev.

7Üks samaaria naine tuli vee järele. Jeesus ütles talle: „Palun anna mulle juua!“, 8sest tema jüngrid olid läinud linna toitu ostma.

9„Sina oled juut ja mina samaaria naine. Kuidas saad sa minult juua küsida?“ vastas naine, sest juudid ei suhtle samaarlastega.#4:9. Või „juudid ei jaga samaarlastega nõusid“.

10Jeesus vastas talle: „Kui sa ainult tunneksid ära Jumala anni ja selle, kes sinult küsib: „Palun anna mulle juua“, siis küsiksid sa temalt ja tema annaks sulle eluvett.“

11„Isand, sul ei ole ämbrit ja kaev on sügav. Kust sa kavatsed eluvee saada?“ kostis naine. 12„Meie isa Jaakob andis meile kaevu. Ta jõi sellest ise, samuti ta pojad ja kariloomad. Kas sa oled temast parem?“

13Jeesus vastas: „Igaühel, kes sellest kaevust vett joob, tuleb jälle janu. 14Aga sellel, kes joob vett, mille mina annan, ei tule enam kunagi janu. Vesi, mille mina annan, saab tema sees pulbitsevaks veeallikaks, mis annab talle igavese elu.“

15„Isand,“ vastas naine, „palun anna mulle seda vett, et mul ei oleks enam janu ja ma ei peaks tulema vee järele!“

16„Mine kutsu oma mees ja tulge siia tagasi,“ ütles Jeesus talle.

17„Mul ei ole meest,“ vastas naine.

„Sul on õigus, kui ütled, et sul ei ole meest,“ lausus Jeesus talle. 18„Sul on olnud viis meest ja see, kellega sa praegu elad, ei ole sinu mees. Nii et su sõnad on õiged.“

19„Isand, ma näen, et sa oled prohvet,“ vastas naine. 20„Ütle mulle seda: meie esivanemad teenisid Jumalat sellel mäel, aga teie#4:20. Kui juudid. ütlete, et Jumalat tuleb teenida Jeruusalemmas.“

21Jeesus vastas: „Naine, usu mind, tuleb aeg, mil te ei kummarda Isa ei sellel mäel ega Jeruusalemmas. 22Te tõesti ei tunne Jumalat#4:22. Sõna-sõnalt „ei tea, mida kummardate“., keda te kummardate, kuid meie teenime Jumalat, keda me tunneme, sest pääste tuleb juutidelt. 23Kuid tuleb aeg − ja õigupoolest on see juba käes −, mil tõelised jumalateenijad teenivad Isa vaimus ja tões, sest Isa soovib selliseid teenijaid. 24Jumal on Vaim, nii et Jumala teenijad peavad teenima vaimus ja tões.“

25Naine ütles: „Ma tean, et Messias tuleb.“ (See, keda nimetatakse Kristuseks). „Kui ta tuleb, siis selgitab ta meile kõike.“

26Jeesus vastas: „MINA OLEN − seesama, kes sinuga räägib.“#4:26. „MINA OLEN“ on kasutatud Vanas Testamendis Jumala nimena. Jeesus ütleb naisele, et ta on Messias, ja kinnitab ka oma jumalikkust.

27Just siis tulid jüngrid tagasi. Nad olid rabatud, et Jeesus räägib naisega, kuid keegi neist ei küsinud: „Mida sa teed?“ ega „Miks sa temaga räägid?“ 28Naine jättis veekruusi maha, jooksis tagasi linna ja rääkis rahvale: 29„Tulge ja tutvuge mehega, kes rääkis mulle kõigest, mida ma olen kunagi teinud! Kas see võiks Messias olla?“

30Niisiis läksid inimesed linnast välja teda vaatama. 31Vahepeal soovitasid jüngrid Jeesusele: „Rabi, söö ometi midagi!“

32Kuid Jeesus vastas: „Mul on toitu, millest te midagi ei tea.“

33„Kas keegi tõi talle süüa?“ küsisid jüngrid üksteiselt.

34Jeesus ütles neile: „Minu toit on täita tema tahtmist, kes mu läkitas, ja tema töö lõpule viia. 35Kas teil pole mitte ütlus: „Lõikuseni on veel neli kuud?“#4:35. Külvi ja lõikuse vahel oli tavaliselt neli kuud. Avage silmad ja vaadake ringi! Vili põldudel on küps, lõikuseks valmis. 36Lõikajale on tasutud ja ta kogub vilja igaveseks eluks, et mõlemad, nii külvaja kui ka lõikaja, saaksid rõõmustada. 37Nii et vanasõna „Üks külvab, teine lõikab“ on õige. 38Ma saadan teid koguma saaki, mille nimel te ei ole tööd teinud. Teised tegid raske töö ja teie lõikate kasu sellest, mida nad tegid.“

39Paljud selle linna samaarlased uskusid temasse naise sõnade tõttu: „Ta rääkis mulle kõigest, mida ma olen kunagi teinud.“ 40Kui nad siis tulid teda vaatama, anusid nad, et ta nende juurde jääks. Ta jäi sinna kaheks päevaks 41ja tema kõneletu tõttu uskusid temasse veel paljud. 42Nad ütlesid naisele: „Nüüd me ei usu temasse lihtsalt sinu sõnade tõttu, vaid me ise oleme teda kuulnud. Oleme veendunud, et ta on tõesti maailma Päästja.“

43Kahe päeva pärast läks ta edasi Galilea poole. 44Jeesus ise oli teinud märkuse, et prohvetit ei austata tema oma kodumaal. 45Aga kui ta saabus Galileasse, võtsid inimesed ta heal meelel vastu, sest ka nemad olid käinud paasapühal ja näinud kõike, mida ta oli Jeruusalemmas teinud. 46Ta külastas taas Galileas asuvat Kaanat, kus ta oli vee veiniks muutnud. Lähedal asuvas Kapernauma linnas elas kuninga ametnik, kelle poeg oli väga haige. 47Kui ta kuulis, et Jeesus oli tulnud Juudamaalt tagasi Galileasse, läks ta Jeesuse juurde ja palus teda, et ta tuleks ja teeks terveks tema poja, kes oli suremas.

48„Kui te ei näe tunnustähti ja imetegusid, siis te ei usu mind,“ ütles Jeesus.

49„Issand, lihtsalt tule enne, kui mu laps sureb!“ anus ametnik.

50„Mine koju,“ ütles Jeesus talle. „Su poeg jääb elama!“

Mees uskus, mida Jeesus oli talle öelnud, ning läks kodu poole. 51Kui ta oli alles teel, tulid sulased talle vastu uudisega, et tema poeg on elus ja paraneb. 52Ta küsis neilt, mis ajal oli tema pojal parem hakanud. „Eile kella ühe ajal päeval lahkus temast palavik,“ ütlesid nad talle. 53Siis isa mõistis, et see oli täpselt see aeg, mil Jeesus oli talle öelnud: „Su poeg jääb elama!“ Siis uskusid tema ja kõik ta kodakondsed Jeesusesse. 54See oli teine imeline tunnustäht, mille Jeesus tegi pärast Juudamaalt Galileasse tulemist.

Currently Selected:

Johannes 4: PKP

Highlight

Copy