YouVersion Logo
Search Icon

KISAH RASUL-RASUL 1

1
Allah hime fanowon og hisahuk ulug Yesusen sali imbibag ane
1 # Luk 1:1-4 Teofilus nare, Yesusen wene hiyag isaruk lit mun ane man ane turuk latfareg At ino poholma lahibahon fahet atam suwesingga haharoho humbaharikik. 2At uwan poholma lahuk fugmu Allah hime fanowon ubam weregma otsi mumal enepfahon arimano fam hiren mun ane man ane ari-ari turuk lamuhup ulug hiyag isibag. 3At ware fisibagma oluk atfareg An noluk atikik ane notsiyen niyalusa ulug poholmonen turuk ane anggolo otsi iniline turuk latfag. Allah ap obog toho Inikni aruhuwon fahet hiyag isaruk lit notsiyen niyalusa ulug inam aheg hirag aheg turukmen hup teng misig nubam hilag nuwalen 40 atfag.
4 # Luk 24:49 Misihim Yesus otsi men suburu ambiyeg naruk lit, ”Nele hiyag hisamin,” ibareg, ”O Yerusalem aruwen wilip amuhup fug. An Nikniyen og hisahuk irisiyon Anden hiyag hisarikikon ino yet teg lit welamuhup,” ulug hiyag isibag. 5#Mat 3:11; Mrk 1:8; Luk 3:16; Yoh 1:33”Yohanes inowen ap ikma pilap eneptuk latisi angge re hir oho tot welamuhupmu Allahn hime fanowon og hisahu,” ibag.
Yesus poholma lahibag ane
6Ari ibagma Yesus otsi At men palu roho welatfahon arimanowen, ”Nonowe, Allah hime fanowon og nisahu sambil ino o Israel tot teg laheyon Haren suwap tuhunen ehen ano?” ulug umung hibag.
7Umung hibagma Yesusen, ”O Israel aru su aruhu sambil ino hit honoluk am fug teg lahep, we Ninikni inggareg ine reg lit werehon inowen eneg oluk teg lit wereg,” ibag. 8#Mat 28:19; Mrk 16:15; Luk 24:47-48”Allah hime fanowon hunubam wambik waruhureg hinineyap henebuhumu o Yerusalem aruma men o Yudea aruma men o Samaria obog toho men o pumbuk munon-manon indit-indit werehon men hiren An nawene ap hiyag isaruk lamuhup,” ibag. 9#Mrk 16:19; Luk 24:50-51Yesusen obog toho hiyag isibareg turukmen Allahn Yesus poholman lisoho wibagma hinan hililip turukmu otsiyen yet hibag.
10At poholma laharukmu otsiyen lahap harukmen ap piren sum yanggowon wan tohon iniraham unduhuk latfahon itanowen 11it unubam enele hiyag isaruk lit, ”Hit Galilea hinap poholma nungge fahet lahap haruk lit welahep. Yesus ino hit hunumbahalug Allahn poholman lisoho warukmu yet hehebon aru fobik wambik waruhuwon oho laharukmu yet hehep hag toho wambik waruhu,” ulug otsi hiyag isibag.
Yesus otsi Allah hime fanowon wambik waruhu ulug yet teg lit welatfag ane
12Hiyag isibagma otsi arimano punu unuk Zaitun ino famen suhuloho o Yerusalem watfag. Punu ino Yerusalem horog toho wene uruk sambil la hag teg ambeg horogma welatfag. 13#Mat 10:2-4; Mrk 3:16-19; Luk 6:14-16Suhuloho Yerusalem watfareg inibam welatfag ambeg ino hinawi lahibareg palu roho welatfag. It welatfahon arimano ununuk te: Petrus men Yohanes men, Yakobus men Andreas men, Filipus men Tomas men, Bartolomeus men Matius men, Alfeus amloho Yakobus men, Simon Zelot ahun ino men, Yakobus amloho Yudas men it arimano welatfag. 14It arimano inindi misig toho wereg lit likiya hupmu sembahyang uk oho lit palu atuk latfag. Palu atuk latfahon arimano hiyap winon men Yesus isinga Maria men otsi yuhon oho palu roho welatfag.
Yudas ubalmangge Matias lahapfag ane
15Misihim ap teng-teng angge 120 palu roho welatfag sambil ino hun Petrus ino ori arimano sehelimu in atfareg ele uruk lit, 16”Nori, Daud ino Allah hime fanowon ubam atfagma suwesingga haharoho imbibahon ino hikir amag ulug Yesus senebukag pibareg Yudas inowen Yahudi inap hondog eneptug waharisi. 17At ino nit nenere roho wereg lit yabuk Nonoweyen hiyag nisarukon ambiyeg wituk latukuk.
18 # Mat 27:3-8 Yudas inowen siyag ane tirisiyon ino fahet onggo og utuson ino fam yabuk fahet kinang eke onggo paltisireg witukmen mako wamburuk lit ahum pul ke pilang tirisireg al pulala roho wilip atisi. 19Ari tirisi ane fahet Yerusalem inap obog tohowen onoluk atisimu it enele fam kinang ino unuk Hakal-Dama, nit nenele roho ’Ap mep wambirisi ambeg’ suwaltusa.
20 # Mzm 69:25, 109:8 Mazmur wene fam haharoho imbibahon te,
’At ino ibam oboluk aruhumu
ap eke ubalma kuhu fug,
aren turuk latisi ane ap winon inggikmu aruhu,’ ulug haharoho imbibag.
21Nonowe Yesus nit men weregma likiya hupmu nenembeg waharukmu ambiyeg welatukukon arimano misig nit min welamuhuken yami rulteg hiyahul. 22#Mat 3:16; Mrk 1:9, 16:19; Luk 3:21, 24:51Ap hiyahulon ari Yesus oluk atisi ane fahet let toho hiyag isaruk lamuhuken Yohanesen ap ikma pilap eneptuk li itanowen nit men atisireg weregman eneg Yesus nit nunumbahalug poholma laharukmu oho harisiyon eneg yami rul,” ibag.
23Petrusen ari ibareg ap piren ununuk te Yusuf men Matias men unduhuk fisibag. Yusuf ino unuk eke Barsabas, unuk eke Yustus uruk latfag. 24Unduhuk fisibareg it obog toho arimanowen sembahyang uruk lit, ”Ninikni Allah, Haren ap obog toho inindimu holuk teg lahenma it piren tiya fahet Anden mumal tihiyon tu ulug hiyag nisimin. 25Yudas inowen turuk latisi ane lin isarisireg ebe oho war atuk ambeg larisimu at ubalmangge wene hiyag isaruk laruhuwon fahet Haren hiyag nisimin,” ulug sembahyang ibag. 26Sembahyang ibareg eneg atuk angge hik tibagma Matias ubam eneg atfagma otsi nanggoloben eneg welatfag angge famen nisanggowon alindik teg latfahon ino ubalma atfag.

Currently Selected:

KISAH RASUL-RASUL 1: YLI

Highlight

Share

Copy

None

Want to have your highlights saved across all your devices? Sign up or sign in