YouVersion Logo
Search Icon

MARKUS 9

9
Yesus ni atap kahane ni sever-sever nekir ke
(Mat. 17:1-13; Luk. 9:28-36)
1Yesus ni “Sin bohos gi ke agadokoden! E davarake rigav etoh homimdya ni banakotae Myao Kodon ni rimi faraokwe Hait Kodon haisap grae sarimaken. Naha ni nahadimaken,” disir ke.
2 # 2Ptr. 1:17-18 Yesus ni enam atap badahomae Petrus grae Yakobus grae Yohanes grae rafanae saram haur ke tai fisahasir ke, naha amserae. Yesus o nake avag fae bohos kisir ke, naha ni rusaga davain gu. 3E ni farkir baju gi korai keroho faranae sever-sever nekir ke. Avag korai maginema rigav vae omadadan avag magindep yah, korai bohos av! 4Elia grae Musa grae ese motanae Yesus grae sin fasir gu oni maradep riga ni nanaha masir ke. 5Petrus ni Yesus ke “Navo, der bohos savanden, nigiva. Erehap gasmadi gamdaimakon, fae vae Go radep, fae vae Musa radep, fae vae Elia radep, dere?” disir ke. 6E grae oni nauri etoh grae tadan keroho farasir ke. Oni manae e ni orkomae ni agaisir av.
7 # Mat. 3:17; Mrk. 1:11; Luk. 3:22 Idait ni esanae nahap ke ruwaki farasir gu roh ani oni idait fohab nake motasir ke. “Nosigi No som romon e davad av. E maidap ke homha sankimdyen!” disir ke. 8Naha ni onaigu amin-amin mae kod remsir ke, myao-myao etoh nahado haser, es. Iti Yesus maida ni nahap grae davain ke. 9Oni saram nake maragimakir gu Yesus nahap ke ini disir ke, “Gi nahankane romon vae mai babha mahan nom. Myao Kodon ni Fidasir Som etake homon nake edaga fan gu babha mahan av,” disir ke.
10Oni manae oni sin iti naha fat fohab ke usumhanae fasi banakomain ke. Manae nahasigi naha amserae ni sin bahanenae “Homon nake faradon nekair vae havanan sino?” nekomain ke. 11#Mal. 4:5; Mat. 11:14 Naha ni Yesus ke dari nahanenae “Musa sin kama inadep riga ni ‘Elia etake saron gaiyap,’ nema vae hava manae?” nekomain ke.
12Yesus tae nahap ke “Elia etake sarike govae, sin-sin rimi faravi nenae. Manae Alkitab Sin fae vae riga ni Myao Kodon ni Fidasir Som ke tirohaunkotae kod gararoho faraimaken, nema. Oni gatap tae finan ifa nahadimdyen! 13Manae sin kodon vae Elia tarau etake sair gu rigav naha tae naha fat bira ni e ke orko-orko makair, Alkitab buku omkon agaisir sin birap av,” disir ke.
Yesus ni hamar otasir tim ke magisir ke
(Mat. 17:14-21; Luk. 9:37-43a)
14Naha ni maradep rigav etoh ke ha motanae rigav aowat nahaisir ke. Musa sin kama inadep rigav etoh ani E maradep rigav grae sin faran bahadohomae rohone agane, rohone agane, makir ke. 15Manae riga-riga ni Yesus nahanenae rapkama sanenae E ke buresanae rigaisir ke. 16Yesus ni E maradep rigav ke “Gi hava sin ke bahankanen?” disir ke.
17Manae hobhan fae ni tisir rigav utub nake “Navo, hamar no tim ke otasir gu isap bat yahaiyap kisir. Go ke faisaden, oni manae. 18Oni hamar ni e ke haufanae hatae ke sira gwanema gu iti bamgur kudohomae torog genggenema. E mutub gagae bohos kema tae, es ini faran. Noho ni Go maradep rigav ke riganden. Naha ni ini hamar naha horon gwaden nenae. Manae naha ni horon gwadoho monkanen,” disir ke.
19Yesus tae nahap ke “Gagae ni kanenae badamdyap fahaton, giva! Gi grae ohar hane kahane banakiko? Ohar hane kahane fat romon ni banakimako? Oni tim No ke fauwi,” disir ke. 20Naha ni oni tim Yesus ke faisasir ke.
Oni hamar ni Yesus ke nahanenae oni tim ke fanae suru gwaisir gu haogwanenae hatae gamanae bamgur kunkir ke. 21Yesus oni tim e navo ke dari nahaisir ke. “Go tim ini kahane banakomain vae hane kahane? Yagude?” disir ke.
E navo tae “Yaptim badahomae kamdasir. 22Atap-atap oni hamar ni no tim ke uvu nenae yod ke gwane, ah ke gwane, maman. Go ni magindep der demake nigip ke hauwah yakenae gavus fanam gani!” disir ke.
23Yesus tae e ke “Magindep der demake don nom! Getar ni kanenae banama hobhan ni wan-wan es oni maho mondep yah!” disir ke.
24Oni hobhan ni onaigu bohos roh faran ni yanae “Getar kasarais ni kanenae baden, Navo. Go ni gavus fakotae getar bohos ni kanenae badavi ni,” disir ke.
25Tisir riga ni nahap atahap ke girgai fomhaho sasir gu Yesus ni o ke nahanenae oni hamar ke arkamsir ke. “Hamaro! Go ni masir gu ini tim isap bat yakenae sadap utur kisir. Oni manae ini tim monae nahaio! Kee marke ini tim ke otan nom bohos!” disir ke.
26Oni hamar roh gagaiyap ani motanae oni tim haisap ani suru gwanenae motasir ke. Oni tim es homon makomae divain gu riga-riga ni “Es homen!” nekir ke. 27Manae Yesus oni tim it ke asenae tar fadasir gu esigi faran yakasiren!
28Yesus kee ap ke otasir gu E maradep riga naha amserae ni E ke dari nahaisir ke. “Nigi ni oni hamar horon gwadoho monkande, hava manae?” disir ke.
29Yesus tae nahap ke “Emadadan hamar ke horon gwadon vae Myao Kodon ke rigankotae motanae hama maidap av,” disir ke.
Yesus ni Esigi homimake sin kee ifasir ke
(Mat. 17:22-23; Luk. 9:43b-45)
30Naha ni oni utub monenae kee Galilea gatap ke hanae arkomain ke. Yesus ni “Naga amserae bana nahadefem gani,” disir ke. 31O vae Esigi E maradep rigav naha amserae ke kama idavi nenae ke. E ni “Myao Kodon ni Fidasir Som ke tare makotae riga ni E ke tadavi asenae umaken. Oni mara vae atap gasmadi didahomae kee faradimaken,” disir ke.
32Manae E maradep riga ni oni sin ke rabgaho musir ke. Oni sin ke dari nahadivi mahomae kee tadan kenae moromomasir ke.
Fwi batap vae nohwae?
(Mat. 18:1-5; Luk. 9:46-48)
33Yesus gi Kapernaum aphaim ke ha motanae ap fae ke otasir ke. Yesus onaigu E maradep rigav ke dari nahaisir ke. “Gi ni duv utub nake sin bahankane vae havanan?” disir ke.
34 # Luk. 22:24 Naha ni iti roh kar nenae bain ke. Sin hait vae naha ni duv utub nake fwi batap ke som-som mim bahanenae makir a ke. 35#Mat. 20:26-27, 23:11; Mrk. 10:43-44; Luk. 22:26 Yesus ni fofanenae oni dua belas rigav rafanae “Hobhan batap kivi demake hobhan vae ohatim kamon kahane kenae riga-rigav gavus fadep naha ken,” disir ke. 36E ni tim kamon maidap fanae utub ke fadasir ke. Oni tim kamon ke hauwam mahomae nahap ke, 37#Mat. 10:40; Luk. 10:16; Yoh. 13:20 “Emadadan harigav Nohop ke gaunke nenae fasi fofademake No grae fasi fofadimaken. Manae Nohop ke fasi fofademake kee Nohop tavda gwaisir Myao grae fasi fofadimaken. Iti No maidap ke fasi fofadimake nid,” disir ke.
Nagap ke amon ma haser demake rigav vae nagap timin esovav
(Luk. 9:49-50)
38Yohanes ni Yesus ke “Navo, hobhan fae ni Go fwi ke riganae hamar horoha apkair gu nigi ni o ke nahanenae ‘Oni man nom!’ nekairin, e ni nagap grae arko haser nenae,” disir ke.
39Yesus tae Yohanes ke “E ke raumha agadon nom. No fwi menem ni ragedep batap mamake hobhan, kee harama yakanae sin yah Nohop ke agadikene? Haser. 40#Mat. 12:30; Luk. 11:23 Nagap ke amon ma haser demake rigav vae nagap timin esovav! 41#Mat. 10:42 Sin bohos gi ke agadokoden. Gi ni Torog Kamadep Raja ke gaunkotae myao fae ni oni fwi darenae ah asenae gi ke fidamake e ke fidaimake otaham benaha haser neke sin!” disir ke.
Gaudon myao ni haiyam naha man gani titiman nom
(Mat. 18:6-9; Luk. 17:1-2)
42“Nohop ke gaudokwe myao pakre haiyam naha man nenae titimamake hobhan vae hane man vae der? Yakae faran e rohab ke mafadanae laut ah ke gwa fomhan vae der. 43#Mat. 5:30 Gosigi go it amin ani yakeke gu haiyam make demake oni it maidap bemha gwanid! Oni it amdya ni surga ke otan vae der neke sin. Manae it nauri grae sar yod ke hamake vae yah. Sar yod vae kemon nyam nid! [44Sar yod ke divarake inar vae ganhamahud. Oni yod tae kemon nyam nid neke sin.] 45Es oni kahane tae, gosigi go kinif amin ani yakeke gu haiyam make demake bemha gwanid! Oni kinif amdya ni surga ke otan vae der nenae. Manae kinif nauri grae sar yod ke gwa fomhamake gani! [46Sar yod ke divarake inar vae ganhamahud. Oni yod tae kemon nyam nid neke sin.] 47#Mat. 5:29 Manae kod amin ani yakeke gu haiyam make demake es ifa gwadon vae der. Oni kod amdya ni Myao Kodon ni rimi faraokwe Hait Kodon ke otan vae der nenae. Manae kod nauri grae banakotae sar yod ke gwa fomhamake vae yah bohos. 48#Yes. 66:24 Sar yod ke divarake inar vae ganhamahud. Oni yod tae kemon nyam nid neke sin.
49Riga ni utum Myao Kodon ke finama vae kedan gamonae finaman. Es oni kahane Myao Kodon ni rigav es ini faran ke rafanae maimaken. Kedan farko haser, manae, yod farkimaken.
50 # Mat. 5:13; Luk. 14:34-35 Kedan vae sep aiyao wan neke sin. Manae kedan ani sep haser kemake havanan fomhakotae sep getar kimaken?
Kedan gisigi gi duvro ke fasi fofadimdyen. Manae sin gatap vae naitamae ni torkon ah grae badamdyen tae,” disir ke.

Currently Selected:

MARKUS 9: LAISAW

Highlight

Share

Copy

None

Want to have your highlights saved across all your devices? Sign up or sign in