MARKUS 14
14
Yesus ke on sin bohos imhasir ke
(Mat. 26:1-5; Luk. 22:1-2; Yoh. 11:45-53)
1 #
Kel. 12:1-27
Bibit Roti Fomhamdyap Du pesta grae Paskah pesta grae mai atap nauri dava nekir gu kandep kepala rigav grae Musa sin kama inadep rigav grae sin imhasir ke, amsirae ni Yesus ke tadavi asenae uvu nenae ke. 2Manae naha ni “Pesta atap ani tadavi ason vae yah manae. Rigav aowat ani ra farademake gani,” nekomain ke.
Gefam romon minyak Yesus asem ke ku farasir ke
(Mat. 26:6-13; Yoh. 12:1-8)
3 #
Luk. 7:37-38
Yesus ni Betania aphaim ke hanae fitap yahaiyap waidon hobhan fwi Simon e ap ke otanae du faisir gu ivar fae ni pualam sovo kamon fanae sasir ke. Oni sovo vae yadem kamon ni akifama minyak narwastu bohos divain ke. Oni ivar ani oni sovo furanae oni minyak Yesus asem ke ku farasir ke. 4Rigav etoh ani gakenae rohone dari nahane, rohone dari nahane, manae “Oni minyak romon hava ke taraman? 5Tiga ratus perak wanhap*#14:5 perak wanhap: Mrk. 6:37 ke nahanid. ke inanae rafanae sabsavos rigav ke idar kir avo,” nekir ke. Naha ni yaharo sin getar oni ivar ke fasir ke.
6Manae Yesus ni “Naha badan! Gi ni e ke sep gakenae aganke, hava ke? E ni hauwah bohos No ke makaned av! 7#Ul. 15:11 Sabsavos rigav gi grae banakimake, nahap vae! Sabsavos rigav ke mar ragivi demake, mar ragimaken. Manae Noho ni gi grae banakiko nid. 8Ini ivar hauwah bohos No ke mavi gani makaned av. Nohop mai harae rufaraimake nenae e take oni sin ke finan arkohomae oni minyak No mutub ke ku farakaned av! 9Sin bohos gi ke agadokoden. No sin romon ini aiyao faran ke dahan aranae ramafakimake vae ini ivar makane sin grae kavonenae ramafakimaken. Finan ganggomaimake nid,” disir ke.
Yudas ni Yesus ke tare mavi nenae sin fasir ke
(Mat. 26:14-16; Luk. 22:3-6)
10Oni dua belas maradep rigav vae fae maidap Yudas Iskariot av. E ni kandep kepala rigav ke hasir ke, Yesus ke tare mavi nenae ke. 11Naha ni Yudas fasir sin ke darenae onahan faran mahomae “Dero! Otaham wanhap go ke fidaimakon,” disir ke. Oni mara vae Yesus ke tare mavi nenae finan arkir ke.
Yesus ni Paskah du E maradep rigav grae bahaisir ke
(Mat. 26:17-25; Luk. 22:7-14, 21-23; Yoh. 13:21-30)
12 Bibit Roti Fomhamdyap Du pesta mud atap kisir ke. O vae Paskah domba mod u sandep atap esovav. Yesus maradep riga ni E ke “Go ni fademake Paskah du dahae nake arama sadefem gani?” nekomain ke.
13Yesus ni E maradep rigav nauri etoh ke tavdama avonae “Gi ni ini aphaim faran ke otakotae sovo ah farke hobhan ni gi ke kaudumaimaken. 14Oni hobhan ke gaunenae hanae kee e ni otamake ap, gi tae otanae oni ap atap hobhan ke ‘Nagap Guru sin vae Noho ni No maradep rigav grae Paskah du bahademako dahae nake bahadimako? neken,’ dimdyen. 15E tae anep mae asisir ap faran gi ke ragimaken, wan saisi deder grae davarake ap romon av. O nake arama sadimdyen gani,” disir ke.
16Oni maradep rigav nauri ni hanae aphaim faran ke otanae es Yesus ni agaisir sin kahane bohos ke nahanae fanae es Paskah du o nake arama saisir ke.
17Atap bokosir gu Yesus ni oni dua belas maradep rigav grae sasir ke. 18#Mzm. 41:9 Du bahankir gu E tae nahap ke “Sin bohos gi ke agadokoden. E ke ba hobhan fae maida ni No ke tare maimaken. Nohop grae du fanke hobhan av,” disir ke.
19Naha ni sabsavos kesanenae maidap-maida ni Yesus ke “Nohop ke agankene?” nekomain ke.
20Yesus tae “Gi ini faran ke agankede nid. Maidap ke agankeden. E du naitamae ni No grae ini piring ke wakifake hobhan av. 21Alkitab sin ani Myao Kodon ni Fidasir Som ke agankomain sin bira ni homimaken. Manae E ke tare maimake hobhan vae yagop! Go ke horodimaken. Oni hobhan vae e nae ni e ke famdyap musir kisir av!” disir ke.
Fina banadep du fadon
(Mat. 26:26-30; Luk. 22:15-20; 1Kor. 11:23-25)
22Naha ni du bahankir gu Yesus ni du fanae, Haur Navo ke riganae E maradep rigav ke tikima idasir ke. “Rafamdyen! No mutub av,” disir ke.
23Oni mara vae ah medep tae fanae Haur Navo ke konahare dohomae nahap ke fidasir gu nahap ini faran ani oni medep nake migimasir ke. 24#Kel. 24:8; Yer. 31:31-34 Yesus ni nahap ke “Myao-myao ke mahomae kudivi maked ees esovav. Myao Kodon perjanjian sin oni ees mara ni sin getar kimaked av. 25Manae sin bohos gi ke agadokoden. Ini anggur ah kee marke memako dahae nake mimako? Iti No Navo Aiyao Harae nake anggur ah harae mimako maidap av,” disir ke.
26Oni mara vae naha ni kisigam maidap tarfanae es Saitun saram ke motanae havaisir ke.
Petrus ni “No Yesus nyam nid!” dimake ke
(Mat. 26:31-35; Luk. 22:31-34; Yoh. 13:36-38)
27Yesus ni nahap ke “Gi ini faran Nohop monenae ruwae dimaken. Alkitab ke ririndasir sin kahane av:
‘Noho ni aumha farkedep ke fotomhakotae domba-domba bevedimaken,’ (Za. 13:7)
disir sin ke agankeden. 28#Mat. 28:16 Manae Nohop kee homon nake edaga fakotae Noho ni mudaranae Galilea gatap ke haimakon,” disir ke.
29Petrus tae E ke “Rigav ini faran ni ruwae divi demake ruwae dimaken. Manae noho ni Go monenae havi nenae nid,” disir ke.
30Manae Yesus ni Petrus ke “Sin bohos go ke agadokoden. Ayamo hobhan mai gadon nauri gadimdyap vae go etake sin gasmadi ni ‘No Yesus nyam nid!’ dimaken,” disir ke.
31Manae Petrus ni “Nom, es! Go ke modivi makede nid! Go grae homimakon!” disir ke. E maradep rigav etoh tae oni kahane sin fakomain ke.
Yesus ni Getsemani nake rigaisir ke
(Mat. 26:36-46; Luk. 22:39-46)
32Naha ni Getsemani nema utub ke ha motasir gu Yesus ni E maradep rigav ke “E ke furuma badamdyen. Noho ni hanae rigadoho badavi,” disir ke.
33E ni Petrus grae Yakobus grae Yohanes grae rafanae ha kasamanae savos keroho faranae bain ke. 34E ni Petrus gi ke “Duvro savos faran Nohop ke uken. E mae denae kod tadah badamdyen,” disir ke.
35O nake ha kasamanae hatae ke gaima tinenae Myao Kodon ke rigadoho divain ke. Kod garan ah E ke gai motadep der demake naha gai motanae dagamon gani rigankir a ke. 36“Konahare kamon, Navoa! Go ni wan-wan es oni maho mondep yah. No ke sarivi make kod garan es naha gai motanae haeno! No sin haser manae, Go tae Go sin mara ni naha man,” disir ke.
37Oni mara vae kee rohone hanae oni maradep rigav ke nahaisira. Kenef rafidoho divain gu Petrus ke edaganae “Simon! Go kenef rakene? Iti jam maida ni fege banadep yahe?” disir ke. 38Kee nahap ke “Fege badahomae rigadimdyen! Nyan farkon faran gi ke saremake gani! Myao vae mavi nenae ban manae mutub vae inapi,” disir ke.
39Kee hanae Myao Kodon ke rigaisir ke, mud rigaisir sin maidap a ke. 40Kee E maradep rigav ke sasir ke. Naha ni kenef rafinkir ke, kod avag hatimir gagae kesanenae. E ni sin nahap ke agaisir gu naha ni iti otaham sin haser kenae aene kesaisir ke.
41Kee nahap ke esanae “Mai kenef rafinenae fat sagaimakene? Der es! Myao Kodon ni Fidasir Som ke tare manae haiyam aoham rigav ke tavdavi maken enaigu. 42Girmamdyen! Havadefem! No ke tare make hobhan saen. Nahadimdyen!” disir ke.
Yesus ke tadavi asisir ke
(Mat. 26:47-56; Luk. 22:47-53; Yoh. 18:3-12)
43Oni nekir gu esovav! E maradep hobhan fae fwi Yudas ni ese motasir ke. Kandep kepala riga grae Musa sin kama inadep rigav grae Yahudi ketua rigav grae tavdama avsur rigav faran tae Yudas grae savaisir ke. Naha ni para aowat grae nag tohod aowat grae farkir ke. 44Manae Yesus ke tare makir hobhan ni nyam nahandep maidap oni rigav amsarum ke tadamonae faisasir av. “Noho ni ukamemako hobhan avo. E ke tadavi asenae fisahamdyen,” nenae faisasir ke.
45Yudas amae terae ni Yesus ke esanae “Navo, konahare!” nenae E ke ukamsir ke. 46Oni riga ni onaigu Yesus ke tadavi asisir ke. 47Manae o ke davain hobhan fae ni para ifanae es Kandep Hobhan Faran fasi bain gavus fadep hobhan ke sadap amin bemha farasir ke. 48Yesus ni nahap ke “Tamae omsor getar hobhan davade gani para grae nag tohod grae No ke asivi savanene? 49#Luk. 19:47, 21:37 Atap-atap Myao Kodon Ap Faran fohab nake gi grae dadahomae kama inakomaidi gu gi ni No ke tadavi aso haser. Manae Alkitab ke ririndasir sin kahane naha ken,” disir ke.
50E maradep rigav ini faran onaigu Yesus monenae ruwae disir ke.
51Harae hobhan fae vae iti avag korai farkohomae Yesus mara gaunenae sasir ke. Oni riga ni e ke tadavi asi nahanenae 52oni avag babha fasir gu iti bohos ni tarahasir ke.
Yesus ni Kayafas gi ke haptavi davain ke
(Mat. 26:57-68; Luk. 22:54-55, 63-71; Yoh. 18:13-14, 19-24)
53Kandep kepala rigav grae ketua rigav grae Musa sin kama inadep rigav grae Kandep Hobhan Faran e ap maidap ke tin-tin manae bain gu riga ni Yesus fanae oni ap ke fisahasir ke.
54Petrus ni argir nake gaunenae hanae Kandep Hobhan Faran arsur atadir fohab ke otasir ke. Hava danadep rigav ni oni utub ke gami divain gu Petrus ni nahap ke bakasenae esigi e mutub nahap grae yod ke saudoho bain ke. 55Kandep kepala rigav grae Yahudi Mudaradep Rigav Bainam ini faran grae sin fadadep rigav ke rabgaho monkomain ke. Naha ni fadamake sin birap ni Yesus ke uvu nenae ke. 56Rigav etoh ani sin atap rigav makomae tairanae merahao sin Yesus ke fadakomain ke. Manae naha ni sin maidap fa haser ke. Yamos-yamos aowat ke.
57Onaigu vae rigav etoh ani faran yakanae merahao sin fae tae Yesus ke avag sahaisir ke. 58#Yoh. 2:19 “E ni ini disir gu darsiri. Myao Kodon Ap Faran vae it ani asisir. Rama gwadimakon, es! Manae kee atap gasmadi ni Myao Kodon Ap fae asimakon, riga ni it ani asimdya ni! disir,” nekir. 59Manae nahap tae sin maidap faho musir ke.
60Kandep Hobhan Faran ni utub ke faran yakanae Yesus ke “Naha ni oni sin Go ke fadaokwen. Go ni otaham hane diken?” disir ke.
61Manae Yesus ni iti rapton kenae davain gu Kandep Hobhan Faran ni kee E ke dari nahaisir ke. “Go vae Torog Kamadep Raja bohose? Myao Kodon Som vae Gov ave?” disir ke.
62 #
Dan. 7:13
Yesus tae “Es oni davaden! Myao Kodon ni Fidasir Som ani Haisap Hait Kodon E fuguyap it amin*#14:62 fuguyap it amin: Mrk. 12:36 ke nahanid. mae fofanenae haur idait grae sarkotae nahadimaken, giva!” disir ke. 63Kandep Hobhan Faran esigi e baju onaigu bibi gafanae*#14:63 bibi gafanae: Yahudi riga ni husar kenae ini kahane makomain ke. “Sin atap rigav etoh hava ke rabgafem gani? 64#Im. 24:16 Esigi haiyam sin agane gu gisigi dari-dari makanen. Gi sin vae E ke hane mafem gani make?” disir ke.
Nahap ini faran tae “On bohos odop der, o vae,” nekomain ke.
65Nahap etoh ani kamdanae toptop Yesus avag ke totofa avsur ke. Avag tae E kod ke raumha araminae E ke fotomhanae “Go ke fotomha vae nohwae?” nekomain ke. Hava danadep rigav tae Yesus fanae it ani bukunkomain ke.
Petrus ni “No Yesus nyam nid,” disir ke
(Mat. 26:69-75; Luk. 22:56-62; Yoh. 18:15-18, 25-27)
66Petrus vae mai oni atadir ke bain gu Kandep Hobhan Faran ni fasi bain gavus fadep atirim fae maida ni sasir ke. 67Petrus ni yod ke saudoho davain gu oni atirim ani Petrus ke naharoho faranae “Go tae Nasaret hobhan fwi Yesus grae arkomain!” disir ke.
68Manae Petrus tae haser dohomae “Go hava sin ke faken? Go sin ke rabgakeden,” disir ke. Oni dohomae aivat mae motanae yakasir [gu ayamo hobhan ni gaisir] ke.
69Manae Petrus o ke davain gu oni gavus fadep atirim ni kee e ke nahanenae gami divain rigav ke “E dava hobhan vae Yesus gi ke bakae masir govae!” disir ke. 70Petrus ni kee haser disir ke.
Manae gami divarakir riga ni dana kasamahomae kee Petrus ke “Go tae nahap ke bakasenae arkomain. Go tae Galilea hobhan govae!” nekomain ke.
71Manae Petrus ni apsar sin aganenae “Haser, no oni hobhan nyam haser bohos!” disir ke.
72Ayamo hobhan ni kee onaigu tae gaisir gu Petrus ni finan motasir ke. Yesus ni E ke “Ayamo hobhan mai gadon nauri gadimdyap vae go etake sin gasmadi ni ‘No Yesus nyam nid!’ dimaken,” disir sin ke finan motanae sesar ramaroho farasir ke.
Currently Selected:
MARKUS 14: LAISAW
Highlight
Share
Copy

Want to have your highlights saved across all your devices? Sign up or sign in
@ LAI 1994 Indonesian Bible Society (Lembaga Alkitab Indonesia)