YouVersion Logo
Search Icon

WUNGGULI LOMONGO RASULU 21

21
Tei Paulus lonaoĚ’ mola ode Yerusalemu
1Ami malohintu lonaoĚ’ wolo mongo tauĚ’wa lojamaaĚ’ lonto Epesus boito, lapataoĚ’ lololaa maoĚ’ olimongolio. Tulusi ami lobite demola pulo Kos; wau loombulio mola ami leidungga topulo Rodos. Lonteeto ami lobite tulusi demola rabua lo Patara. 2To Patara, ami looĚ’dungga kaapali u made Penesia. Yi ami malotitaeĚ’ tokaapali boito, tulusi lomonggato 3wau lobite tunggula ami looĚ’onto pulo Siprus to ambahu oloihi lami; bo ami lobite tulusi hitalua ode Siria. Ami malo tirabua to Tirus sababu mota teto kaapali utilaeĚ’a lami boito mamo monggali detohio. 4Totambati boito ami mota lobiilohe wolo tau-tauwala tapalacaya li Isa, lapataoĚ’ lotibiluloaĚ’ woli mongolio ahadilio tuwau hiheolio. To potuhata lo Rohullah timongolio helo naseehati olei Paulus alihu tio diila monaoĚ’ mola ode Yerusalemu. 5Bo touĚ’ lopulito wakutuulio u ami motibiluloaĚ’ teto, ami lololaa maoĚ’ olimongolio wau lopo tolonga mola lononaoĚ’ lami. Timongolio ngoaĚ’amilalo peeĚ’-peeĚ’enta wolo mongo walaiĚ’o wau dilelio taabua lodepita olami demola bulemengo kota. Mola teto tobiihu pentadu, ami ngoaĚ’amila maloti bonggohuuĚ’ wau loduaĚ’. 6LapataoĚ’ uito ami malo sasaalamua tulusi ami lotitaeĚ’ tokaapali wau timongolio olo malo hualinga ode bele.
7Ami lobite tulusi lonto Tirus demola Ptolemaisi. Mola teto ami mota lobiilohe wolo mongo wutato tapalacaya, mota longohi salamu olimongolio, tulusi lotibiluloa̒ ngohui mola woli mongolio. 8Lolombulio mola ami lomonggata poli, lapatao̒ leidungga mota ode Kaisarea. Mota teto ami lonao̒ lonao̒ ode tamoo-nginjilia tai̒lunte Pilipus, tulusi lotibiluloa̒ to belelio. Tio yito tala ngota lo tapitulota tai̒lo tulaota to Yerusalemu. 9Wopatota walai̒o mongo dulahu mailohia lo Allahu Taa̒ala u mambo mopohabari habari monto Allahu Taa̒ala. 10Tou̒ mangolo wakutu mola hiheolio ami mola teto, malei dungga mai lonto Yudea nabi ngota tai̒lunte Agabus. 11Tio lonao̒ mai ode olami lapatao̒ lohama bintolo wohuta lei Paulus. Wolo bintolo wohuta boito tio longawade oa̒atio wau uluu̒lio lohihilao lapatao̒ loloi̒ya mao̒, “Uti-utieelo upilo tahuda mai lo Rohullah: Taa ohuu̒wo lobintolo botie mapunguolio debo odelo utie to Yerusalemu lotau-tauwalo Yahudi, wau wuduolio ode tau-tauwala tadiila Yahudi.”
12Tou̒ ami loo̒dungohe uito, ami wau ngoa̒amila wutato tahi biluloa̒wa to Kaisarea boito lohile tio̒otutua olei Paulus alihu tio diila monao̒ mola ode Yerusalemu. 13Bo tio lolametao̒, “Wolo hunalio Wutato humoyongo debo odelo utie tilinggula moo̒ aantulu hilaa lowatia? Watia madapa-dapato diila bo umola wau̒polio teto, bo penu boli mateelo mao̒ olo watia dapadapato sababu ti Isa Eeya.” 14Tei Paulus diila lohuto lodungohe olami, yi ami diilalo lodini olio. “Huliaalo mao̒ kahandaki lo Eeya wambao̒ umotoduo mai,” loi̒ya mao̒ lami.
15LapataoĚ’ loti biluloaĚ’aoĚ’ teto dengolo wakutu mola hiheolio, ami malopo dapato babaa-langiyaalo lami, tulusi lomonggata mola ode Yerusalemu. 16Dengolo lota wutato lonto Kaisarea lonaoĚ’ olo peeĚ’-peeĚ’enta wolami mota lodepita olami ode bele lei Manason, sababu to beleliolo umapo tihangata lami. (Manason yito ngotaalio lo Siprus tamalo hiheo lowali muri li Isa.)
Tei Paulus lobiilohe wolei Yakobus
17Tou̒ ami leidungga mola ode Yerusalemu, mongo wutato mota teto lolutula olami wolo sanangi lohilao. 18Loombulio mola tei Paulus lonao̒ pee̒-pee̒enta wolami mota lobiilohe wolei Yakobus; ngoa̒amila mongo tau̒wa lojamaa̒ woluo olo mota teto. 19Lapatao̒ longohi mao̒ salamu olimongolio, tei Paulus helo hungguli olimongolio totoonulalo u hitua-tuawua umaa pilohutu mai lo Allahu Taa̒ala lotimbuludei olio towolota lotau-tauwalo tadiila Yahudi. 20Tou̒ loo̒dungohe silita lei Paulus boito, timongolio ngoa̒amila helomuji mola Allahu Taa̒ala. Lapatao̒ timongolio loloi̒ya mao̒ odelei Paulus, “Wutata Paulus! Wajibu otaawa mao̒ lowutato deu̒ mahi lihu-lihua taulo Yahudi tapalacaya li Isa. Timongolio ngoa̒amila yito tau-tauwalo taa tatapu wau molotolo hilao hemodudua̒ butoe̒e Musa. 21Wau botia timongolio loo̒dungohe deu̒ wutato helo ngaajali ngoa̒amila taulo Yahudi tahi biluloa̒wa towolota lobangusa wewo, alihu mololaa mao̒ butoe̒e Musa. Wutato helo naseehati olimongolio alihu timongolio diila moluuna mongo walai̒ mongolio meaanto modudua̒ uu̒du lo Yahudi. 22Botia tau-tauwalo Yahudi tamalo malacaya boito tantulo mao̒ mamoo̒ dungohe deu̒ Wutato mawoluo tewe. Oditolio, woloolo mola botia? 23Opiohelio poduduo̒lo naseehati lami. Woluo wopatota tewe tamalohutu danti ode Eeya. 24Naa, mamusi Wutato mota mohutu upacala pomantaliya lobatanga pee̒-pee̒enta woli mongolio, wau bantailo mao̒ oonggosi limongolio alihu huwoi̒ mongolio mowali uluhelo. Lou̒ odito mamo ilaalo ode ngoa̒amila tau deu̒ wolo umai̒lo dungohe limongolio pasali lo Wutato diila otutu, sababu Wutata lohihilao bo hemo ponao̒ butoe̒e Musa. 25Bo pasali lotaa diila Yahudi, tamalo malacaya li Isa, ami malolao mola tuladu olimongolio pasali putuusani lami deu̒ timongolio diila mowali molamelo ua̒alo u mapilodewo ode balaahala, diila mowali molamelo duhu, meaalo molamelo binatangi uilate tilingoloo̒; wau diila mowali mohutu totoonulalo huhutu u huloto.”
26Yi tei Paulus malonaoĚ’ wolo tawopa tota boito tulusi lohutu maoĚ’ upacala pomantaliya lobatanga peeĚ’-peeĚ’enta woli mongolio touĚ’ loombulio mola. LapataoĚ’ timongolio maa tilumuwoto ode Bele lo Eeya u lopooĚ’taa deuĚ’ donggo ngoolo hui mola bolo upacala pomantaliya lobatanga boito mopaluto wau bake ode limongolio ngota-ngota pilodewolio.
Tei Paulus yilauĚ’pio to Bele lo Eeya
27Tou̒ hiango wakutu pitu hui mola boito bolo ngopee̒ mopaluto, dengolo lota taulo Yahudi lonto Asia loo̒onto olei Paulus todelomo Bele lo Eeya. Lapatao̒ timongolio malo popatu totaa dadaata, tulusi lodihu mao̒ olei Paulus 28sambela hiwuwa-wuwaatia̒, “Wuu tau-tauwalo Isirai̒lu, bantua mai! Uti-utieelo taulio talonao̒ ode utoonulalo mao̒ helo ngaajali ngoa̒amila tau totoonulalo pongaajali u lotehengi bangusa lo Isirai̒lu, lotehengi butoe̒e Musa wau lotehengi Bele lo Eeya botie. Wau botia tio tumbao̒ malodelo mai tau-tauwalo tadiila Yahudi tilumuwoto ode delomo Bele lo Eeya wau loo̒najisi tambati u mantali botie!” (29Timongolio loloi̒ya odito sababu timongolio maloo̒onto olei Tropimus taulo Epesus boito tokota pee̒-pee̒enta wolei Paulus; wau tolantobi mongolio deu̒ tei Paulus malodelo mai olio ode delomo Bele lo Eeya.)
30Ngoilanggubu kota malo tolonggalo tutu wau ngoa̒amila tau hitete-teteea̒a loa̒mbua daata-daatalo mao̒. Timongolio malo heu̒pa olei Paulus wau lodedea̒ olio yilumualo lonto Bele lo Eeya. Tou̒ boitolo olo huhebu Bele lo Eeya hileu̒talio. 31Tou̒ tahipo tolonggaloa boito donggo hipo tolopania momate olei Paulus mate-mateelo mao̒, tau lopoo̒taa oli kamudangi pasuukani lo Roma deu̒ ngoilanggubu Yerusalemu donggo hibuluhuta. 32Tulusi ti kamudangi boito lotiangao̒ dengolo lota polowila wau pajule lapatao̒ hua̒a lonao̒ woli mongolio ode tambati u hibuluhutawa boito. Tou̒ taa dadaata boito loo̒onto oli kamudangi boito wolo pasukanilio, timongolio lohuheli hemomate olei Paulus. 33Ti kamudangi boito lonao̒ mota odelei Paulus tulusi loheu̒pa olio, wau lopoa̒hu talo mungu olio. Lapatao̒ ti kamudangi boito malohintu tomimbihu tatoonu tei Paulus boito wau wolo umaa pilohutulio. 34Ngotayade lotaa dadaata boito lolametao̒ odie wau ngotayade poli lolametao̒ odito. Owowoluwoa boito malo odito puyoo̒to tilinggula ti kamudangi boito madidu motota wonu wolo tutuulio tutu umalo toduo mai. Masababu uito tio lomalentao̒ alihu tei Paulus deloolo ode malakasi. 35Tou̒ timongolio lodelo olio demota tutua̒du, tahipo tolonggaloa boito malo lilalilau daa̒ tilinggula tei Paulus bolo pilotaalio mola lomongo pajule boito. 36Timongolio tilunuhelio lonto wulea lo woomboa tahipo tolonggaloa boito u hiwuwa-wuwaatia̒, “Patea tio mate-mateelo mao̒!”
Tei Paulus helo poduulua batangalio
37Odito matumuwoto ode delomo malakasi, tei Paulus loloi̒ya mao̒ odeli kamudangi boito, “Mowali watia mobisala ngopee̒ mola woli Tuani?”
“Wolo yio̒ mowali mobisala lo Yunani?” yilintu mao̒ likamudangi boito. 38“Wonu odito, yio̒ diila taulo Masiri boito tao̒moo̒molu mai helo powoluo polo malakala lapatao̒ lopotetea̒ wopato lihulota tamoo-tolonggaloa otingolo tilumuwoto ode huta datahu u luasi daa̒ daa̒ wau delita?”
39Tei Paulus lolametao̒, “Watia taulo Yahudi; watia ulipu lokota Tarsus, kota u polohuna daa̒ to Kilikia. Halapuwola poluasia mai watia mobisala mao̒ totau-tauwalo boito.”
40Yi lapataoĚ’ tei Paulus yiluasialio lobisala, tei Paulus tilimihulo totuaĚ’du, tulusi longisalati mota wolo uluuĚ’lio. NgoaĚ’amila tau mahi pooĚ’oyonga. LapataoĚ’ tei Paulus malo bisala ode limongolio todelomo bahasa lo Ibrani. Tei Paulus loloiĚ’ya maoĚ’ odie.

Highlight

Share

Copy

None

Want to have your highlights saved across all your devices? Sign up or sign in