Anania läksi. Hän mäni neche pert՚he, pani käded Saulan päle i sanui: «Saul, vellüdem! Mindai om oigendanu Ižand – Iisus, kudamb ozutihe sinei, konz sinä astuid tänna. Hän oigenzi mindai, miše sinä saižid nägun tagaze i miše täutaižitoi Pühäl Hengel.» I sid՚-žo Saulan sil՚mišpäi kuti somused lanksiba, i hän ühtnägoi udes nägeškanzi. Hän libui jaugoile, i händast valatadihe.