Ko sij leʹjje poorrâm, Isõs kõõjji Semman Pietarest: «Semman, Evvan âʹlǧǧ, räʹǩstak-a ton muu jeäʹnab ko täk jeärraz?» Tät vaʹsttii: «Šurr, ton teâđak, što räʹǩstam tuu.» Isõs cieʹlǩi: «Poorât muu läbbsään.» Mâŋŋa son kõõjji oʹđđest: «Semman, Evvan âʹlǧǧ, räʹǩstak-a muu?» Pietar vaʹsttii: «Šurr, ton kâʹl teâđak, što räʹǩstam tuu.» Isõs cieʹlǩi suʹnne: «Peâmm muu saauʒään.» Son kõõjji veâl kuälmad vuâra: «Semman, Evvan âʹlǧǧ, räʹǩstak-a muu?» Tâʹl Pietar samai täärmtõõvi, ko Isõs kuälmad vuâra kõõjji seämmanalla. «Šurr», son cieʹlǩi, «ton teâđak puk da tõn še, što mon räʹǩstam tuu.» Isõs cieʹlǩi: «Poorât muu saauʒään.