Папулярныя біблейскія вершы з Luuka 18

Падзяліцца

Jeesus rääkis neile selle loo, et julgustada neid palvetama igal ajal, et nad meelt ei heidaks.

„Kas te ei arva, et Jumal hoolitseb, et tema valitud rahva osaks saaks õiglus, nende osaks, kes hüüavad tema poole päeval ja ööl? Kas ta laseks neil teie arvates oodata? Ei, ma ütlen teile, ta mõistaks neile õigust kiiresti. Aga kui inimese Poeg tuleb, kas ta leiab maa pealt inimesi, kes temasse usuvad?“

Jeesus vastas: „Mis on inimlikus mõttes võimatu, on Jumala jaoks võimalik.“

Mõnda aega ei tahtnud kohtunik selles suhtes midagi ette võtta, aga viimaks ütles ta endamisi: „Kuigi ma ei austa Jumalat ega hooli inimestest, on see lesknaine nii tüütu, et ma hoolitsen selle eest, et õiglus seatakse jalule. Siis ei tüüta ta mind enam ega käi nii sageli mu juures.“

Ma räägin teile tõtt: mitte keegi, kes ei võta Jumala riiki vastu nagu väike laps, ei saa sinna sisse.“

Kuid Jeesus kutsus lapsed enda juurde. „Laske väikestel lastel minu juurde tulla,“ ütles ta. „Ärge takistage neid, sest Jumala riik kuulub neile, kes on nagu nemad.

„Siis näe!“ ütles Jeesus talle. „Sinu usk minusse on su terveks teinud.“

„Miks sa mind heaks nimetad?“ vastas Jeesus. „Keegi ei ole hea peale Jumala.